Mine sisu juurde

Tundravöönd

Allikas: Vikipeedia
Arktiline tundra

Tundravöönd on loodusvöönd, mis paikneb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas ning Gröönimaa lõunarannikul.

Tundravöö suurim osa paikneb lähisarktilises kliimavöötmes, ülejäänud osa paikneb arktilises kliimavöötmes. Aladel polaarjoonest põhja pool esineb polaaröö ja -päev. Talv on tundravöötmes pikk, külm ja vähe sademeid. Lumikate on õhuke ja sellepärast külmub maapind sügavalt (esineb igikelts). Suvi on lühike, jahe ja niiske. Kuigi sademete hulk on väike, aurumine on veel väiksem ja selletõttu on tundrad liigniisked ja seal on palju soid.

Vööndile on omased teiste seas soostunud ja keltsmullad.

Taimestik ei ole väga liigirikas, taimed õitsevad kiiresti ning enamik taimi paljuneb vegetatiivselt. Kasvavad paljud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurad puud ja põõsad.

Paljudel loomadel on tihe karvkate või sulestik ning paks nahaalune rasvkude. Suvel pesitsevad tundras paljud linnud (haned, pardid, luiged jt). Loomadest elavad näiteks põhjapõder, muskusveis, lumekakk, lemming.

Inimtegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Inimesed tegelevad põhiliselt põhjapõdra kasvatamisega, kalandusega ja jahindusega. Karmide kliimatingimuste tõttu on asustustihedus hõre. Tundras on palju kaevandusi. Põlisrahvad: saamid e laplased, neenetsid, tšuktšid, islandlased.