Mine sisu juurde

Toidujäätmed

Allikas: Vikipeedia

Toidujäätmed on toit, mis on muutunud jäätmeteks toidutarneahela erinevates etappides. Toidujäätmed liigitatakse kahte põhigruppi: toidukadu ja muud toidujäätmed. Seejuures märgib toidukadu sööki, mida oleks saanud tarbida, aga mis visati ära.

Toidujäätmete tekkimisel on arvukalt põhjuseid ja need ilmnevad nii tootmise, töötlemise, jaekaubanduse kui ka tarbimise tasandil. Toidujäätmeteks arvestatakse vaid toitu, mis on sisenenud toidutarneahelasse, kuid selle erinevates etappides ära visatud ja suunatud jäätmekäitlusprotsessi. Nii ei arvestata selle hulka elusloomasid või põllult koristamata taimi. Küll arvatakse muude toidujäätmete hulka näiteks kartuli- ja banaanikoored.

ÜRO hinnangul läheb raisku 17% poodides, majapidamistes ja restoranides pakutavast toidust.[1] Lisaks selle on kaod ka toidu tootmisel ja töötlemisel.

Eestis tekkis 2020. aasta hinnanguliselt 166 500 tonni toidujäätmeid (sh 83 700 tonni toidukadu) ehk 127 kg toidujäätmeid inimese kohta. Neist 48% tekib kodumajapidamistes, 19% toidutööstuses, 14% esmatootmises, 12% kaubanduses ning 6% toitlustussektoris. Selle rahalist väärtust hinnati 164 miljonile eurole, millest 59% oli kodumajapidamiste ja 21% kaubanduse arvel.[2]

Definitsioon

[muuda | muuda lähteteksti]

Üldiselt on jäätmete defineerimine vastuoluline teema ja seda otsustatakse tihtipeale lähtuvalt kontekstist; sama kehtib ka toidujäätmete kohta.[3] Ametiasutused, kaasa arvatud rahvusvahelised organisatsioonid ja valitsused, võivad kasutada enda definitsioone.[4]

Toidujäätmete definitsioon sõltub muuhulgas sellest, millest toit koosneb ja kuidas on see toodetud[5] ning kus või millest on jääde tekkinud.[6] Definitsioon võib ka erineda, kuna mõned grupid inimesi ei pea toidujäätmeid raisatud materjaliks selle mitmete kasutusvõimaluste tõttu.[7]

ÜRO

[muuda | muuda lähteteksti]

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon eristab toidukadu ja toidujäätmeid.

  • Toidukadu – näitab söödava toidu massi läbi terve tarneahela, mis täpsemalt viib inimeste jaoks söödava toiduni, milleks on kaod tootmisel, saagi koristamise järgselt ja töötlemise tasandil. Siia definitsiooni kuulub biomass, mis esialgselt oli mõeldud inimestele tarbimiseks, kuid kasutati lõpuks mõnel teisel eesmärgil nagu kütuseks või loomasöödaks.
  • Toidujäätmed – toit, mis on kaotatud jaekaubanduse ja lõpptarbimise ajal edasimüüjate ja tarbijate käitumise ehk toidu äraviskamise tõttu.[8]

Euroopa Liit

[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa Liidu definitsioonid on läbi aegade muutunud. 2014. aasta juulis avaldas Euroopa Komisjon oma eesmärgid ringmajanduseks ja jäätmekäitluseks ning defineeris toidujäätmeid kui toitu (arvestades sisse mittesöödavad osad), mis on kaotatud toiduainete tarneahalas. Seejuures jätab see definitsioon välja toidu, mis on suunatud materiaalseks kasutusteks nagu biotooted, loomasööt või mis on saadetud ümberjagamisele, näiteks toidu annetamine. Samaaegselt peaksid kõik Euroopa Liidu liikmesriigid looma ja kehtestama raamistiku toidujäätmete kogumiseks ja andma võrreldaval moel aru toidujäätmete tekkimisest kõigis sektorites. Andmeid kogutakse, et luua riiklikud toidujäätmete vältimise plaanid, mille eesmärgiks on vähendada toidujäätmete kogust vähemalt 30% võrra vahemikus 1. jaanuar 2017 kuni 31. detsember 2025.[9]

Ameerika Ühendriigid

[muuda | muuda lähteteksti]

Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitseagentuur defineerib toidujäätmeid kui söömata jäänud toitu ja toiduvalmistamise kadusid elanikelt ja kaubandusettevõtetest nagu kohvikud, restoranid, toidupoed, puhvetid.[5] Osariikide jaoks on jäetud defineerimise valik vabaks lähtuvalt oma eesmärkidest.[10]

Põhjused

[muuda | muuda lähteteksti]

Tootmine

[muuda | muuda lähteteksti]

Arenenud ja arenguriikides, mis elatuvad kaubanduslikul või tööstuslikul põllumajandusel, ilmnevad toidujäägid enamikul toidutööstuse tasemetel ja seda suurtes kogustes.[11] Enda elatamisega tegelevate talupidajate toidujäätmete suurus pole teada, kuid ilmselt pole need mahult võrreldavad vähese arvu etappide tõttu, kus neid tekkida saaks ning kuna toitu kasvatatakse vastavalt maailmaturu nõudmistele. Siiski võivad kohapealsed kaod hoiustamisel eriti Aafrika riikides olla kõrged, kuigi sellise kao täpne olemus on vaieldav. Toiduainete tootmise algusetapis võib toidukadu ilmneda mitmetel põhjustel. Pärast istutamist ja enne saagi korjamist võib saak kannatada kahjurite ja raskete ilmastikuolude tõttu.[12][13] Saagikoristusel võib masinate tõttu ilmneda toidukadu, kuna koristusel kasutatavad masinad ei pruugi olla suutelised eristama küpset mitteküpsetest viljadest või korjavad ära ainult osa viljast.[14] Majanduslikud tegurid, näiteks mitmesugused regulatsioonid, kvaliteedi- ja välimuse standardid,[15] võivad samuti põhjustada toidujäätmete tekkimist, kuna talunikud korjavad tihti saaki valikuliselt, eelistades jätta mittestandardse toidu põllule.[14]

Toiduainete töötlemine

[muuda | muuda lähteteksti]

Toidujäätmete tekivad samuti pärast saagikoristust, kuid selle mahtu on vähe teada, kuna seda on keeruline hinnata ning bioloogilised, keskkonnast tingitud ja sotsiaalmajanduslikud tegurid vähendaks ka andmete usaldusväärsust.[16] Laos mõjutavad märgatavalt kadu kahjurid ja mikroorganismid.[17] See on eriti probleemiks riikides, kus on kõrge temperatuur (umbes 30 °C) ning niiskustase on suur (70–90%), kuna see soodustab kahjurite ja mikroorganismide kasvu.[18] Edasised kaod on põhjustatud toidukäitlemisest ja kaalu ning mahu vähenemisest.[14] Mõningat toidujäätmete tekkimist töötlemisel on raske vältida mõjutamata lõppsaaduse kvaliteeti.[19] Toiduohutust käsitlevad eeskirjad on mõeldud nõuetele mitte vastava toidu eemaldamiseks enne selle toidu turule jõudmist.[14] Need eeskirjad võivad küll raskendada toidu taaskasutusse andmist (näiteks loomasöödaks), kuid nad on vajalikud, et tagada tarbija tervise heaolu.[20]

Jaekaubandus

[muuda | muuda lähteteksti]

Pakendid kaitsevad toitu kahjustuste eest, mis võivad ilmneda transpordil farmidest ja tehastest, kui hoiavad ka toitu värskena, mis ühelt poolt selgelt vähendab toidujäätmete hulka.[21] Teisalt võivad pakendid vähendada neid jõupingutusi, mida tehakse toidujäätmete vähendamiseks, kuna näiteks jäätmetega segunedes ei ole muidu sobilikku toitu enam võimalik kasutada loomasöödana.[22] Kauplused viskavad ära suurtes kogustes toitu. Tavapäraselt see koosneb toidust, mis on jõudnud kas "parim enne" või "kõlblik kuni" kuupäevani. Tihti on need toidud aga veel söödavad pärast vastavat kuupäeva ning poodidel on liigse, kuid endiselt tervisele kahjutu toidu realiseerimiseks erinev lähenemine. Mõned poed pingutavad, et vältida kodutute või vaeste inimeste pääsu ülejääkideni, samas kui teised teevad koostööd vabatahtlikke organisatsioonidega, et toit abivajajatele laiali jagada. Samuti võivad kaasa aidata jäätmete tekkimisele tarnijatega tehtud lepingud. Suutmatus varustada ettenähtud koguseid toitu muudab talunikud või töötlejad kohustatuks oma lepinguid tühistama. Selle tõttu nad püüavad toota rohkem kui lepingus on ette nähtud, et oleks olemas nii-öelda varu vigadeks. Ülejäägid visatakse tihtipeale lihtsalt minema.[23]

Ulatus

[muuda | muuda lähteteksti]

Maailm

[muuda | muuda lähteteksti]

2011. aasta Rootsi Toidu- ja Biotehnoloogiainstituudi uurimuse andmete põhjal hinnati kogu maailma toidujäätmete mahtu kogu söödavast toidust umbes üheks kolmandikuks, mis tähendab umbes 1,3 miljardit tonni toitu aastas. Arenguriikides esineb rohkem kui 40% kaost töötlemise faasis ja pärast saagikoristust, samas kui arenenud riikides tekib üle 40% toidukaost jaekaubanduses ja tarbija tasandil.[8] Sarnast tendentsi kinnitavad ka 2013. aasta Briti IME (British Institution of Mechanical Engineers) andmed, mis näitavad et 30–50% toidust jääb söömata.[24]

Eesti

[muuda | muuda lähteteksti]

Säästva Eesti Instituut viis 2014. aasta lõpus Keskkonnaministeeriumi tellimisel läbi uuringu Eesti kodumajapidamistes ja toitlustusasutustes tekkivate jäätmete koguse kohta ning ühtlasi selle kohta, kui suure osa sellest moodustab otseselt ära visatud söömiskõlbulik toit. Sellest leiti, et võrreldes väga kõrgelt arenenud lähinaabritega on Eesti kodumajapidamistes toidukadu pigem tagasihoidlik.[25] Uuringust siiski selgub, et Eesti majapidamistes on äravisatud toidust ligi kolmandik toidukadu ehk raisatud toit, mida saaks parema planeerimisega suures osas vältida. Kuigi Eesti elatustaseme poolest pole sama kõrgel kui arenenumad Euroopa riigid, siis toidujäätmete tekkimised kogused ei jää nendest riikidest väga kaugele, rahaliselt teeb see umbes 120 eurot aastas inimese kohta. Täpsemad tulemused ja analüüs tulevad veel 2015. aasta jooksul. Varasemad uuringud ja andmed Eestis tekkiva toidukao kohta puuduvad.[26]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Maailmas visatakse aastas ära üle 900 miljoni tonni toitu" ERR Novaator, 5. märts 2021
  2. ↑ Piirsalu, E, Moora, H, Väli, K, Aro, K, Värnik, R, Lillemets, J, 2021. Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti toidutarneahelas. SEI Tallinn. Lk 51
  3. ↑ Westendorf, M. L.; Z. C. Dong; P. A. Schoknecht (1998). "Recycled cafeteria food waste as a feed for swine: nutrient content digestibility, growth, and meat quality", Journal of Animal Science. Kasutatud 07.11.2015
  4. ↑ Oreopoulou, Vasso; Winfried Russ (2007)."Utilization of by-products and treatment of waste in the food industry", Springer. lk 1. Kasutatud 07.11.2015
  5. ↑ 5,0 5,1 "Terms of Environment: Glossary, Abbreviations and Acronyms (Glossary F)". United States Environmental Protection Agency. 2006.Kasutatud 07.11.2015
  6. ↑ "Glossary". Eastern Metropolitan Regional Council. Kasutatud 07.11.2015
  7. ↑ Oreopoulou, Vasso; Winfried Russ (2007)."Utilization of by-products and treatment of waste in the food industry", Springer. lk 2. Kasutatud 07.11.2015
  8. ↑ 8,0 8,1 Gustavson, Jenny; Cederberg, Christel; Sonesson, Ulf; van Otterdijk, Robert; Meybeck, Alexandre (2011). Global Food Losses and Food Waste. Kasutatud 07.11.2015
  9. ↑ Galanakis, Charis M. (2015). Food Waste Recovery: Processing Technologies and Industrial Techniques. San Diego: Elsevier-Academic Press. lk 4. Kasutatud 07.11.2015
  10. ↑ "Organic Materials Management Glossary". California Integrated Waste Management Board. 2008. Kasutatud 07.11.2015
  11. ↑ Waters, Tony (2007). The Persistence of Subsistence Agriculture: life beneath the level of the marketplace. Lexington Books. Kasutatud 07.11.2015
  12. ↑ Savary, Serge; Laetitia Willocquet; Francisco A. Elazegui; Nancy P. Castilla; Paul S. Teng (March 2000). "Rice pest constraints in tropical Asia: Quantification of yield losses due to rice pests in a range of production situations". Plant Disease 84 (3): lk-d 357–369. Kasutatud 07.11.2015
  13. ↑ Rosenzweig, Cynthia; Ana Iglesias, X.B. Yang, Paul R. Epstein, and Eric Chivian (2001). "Climate change and extreme weather events, Implications for food production, plant diseases, and pests". Global Change and Human Health 2. Kasutatud 07.11.2015
  14. ↑ 14,0 14,1 14,2 14,3 Kantor, Linda; Kathryn Lipton; Alden Manchester; Victor Oliveira (January–April 1997). "Estimating and Addressing America’s Food Losses". lk 3–4. Kasutatud 07.11.2015
  15. ↑ "Wonky fruit & vegetables make a comeback!". European Parliament. 2009. Kasutatud 07.11.2015
  16. ↑ Morris, Robert F.; United States National Research Council (1978). Postharvest food losses in developing countries. National Academy of Sciences. Kasutatud 07.11.2015
  17. ↑ Hall, David Wylie (1970). Handling and storage of food grains in tropical and subtropical areas. Food & Agriculture Organisation. lk 1. Kasutatud 07.11.2015
  18. ↑ "Loss and waste: Do we really know what is involved?". Food and Agriculture Organization. Kasutatud 07.11.2015
  19. ↑ Oreopoulou, Vasso; Winfried Russ (2007). Utilization of by-products and treatment of waste in the food industry. Springer. lk 3. Kasutatud 07.11.2015
  20. ↑ Dalzell, Janet M. (2000). Food industry and the environment in the European Union: practical issues and cost implications. Springer. lk. 300. Kasutatud 07.11.2015
  21. ↑ "Making the most of packaging, A strategy for a low-carbon economy". Defra. 2009. Kasutatud 07.11.2015
  22. ↑ Robertson, Gordon L. (2006). Food packaging: principles and practice. CRC Press. Kasutatud 07.11.2015
  23. ↑ Stuart, Tristram (2009). Waste: Uncovering the Global Food Scandal: The True Cost of What the Global Food Industry Throws Away. Penguin. Kasutatud 07.11.2015
  24. ↑ Institution of Mechanical Engineers. "Global Food: Waste not, want not". Kasutatud 09.11.2015
  25. ↑ Liiva, Sirli (2015). "Vaata, kui palju viskavad eestlased lähiriikidega võrdluses toitu ära" Postimees. Kasutatud 09.11.2015
  26. ↑ Keskkonnaministeerium (2015) "Uuring: Eesti elanikud viskavad aastas ära pea 63 miljoni euro väärtuses toitu". Kasutatud 09.11.2015

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Toidujäätmed&oldid=6575461"