Matrix
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
The Matrix | |
---|---|
Žanr | ulmemärul |
Režissöör |
Lilly Wachowski Lana Wachowski |
Stsenarist |
Lana Wachowski Lilly Wachowski |
Operaator | Bill Pope |
Helilooja | Don Davis |
Peaosades |
Keanu Reeves Laurence Fishburne Carrie-Anne Moss Hugo Weaving Joe Pantoliano |
Monteerija | Zach Staenberg |
Produtsent | Joel Silver |
Filmistuudio |
Village Roadshow Pictures Silver Pictures |
Levitaja | Warner Bros. Pictures |
Aasta | 1999 |
Esilinastus |
31. märts 1999 8. aprill 1999 |
Kestus | 136 minutit |
Riik |
Ameerika Ühendriigid Austraalia |
Keel | inglise |
Eelarve | 63 mln dollarit |
Piletitulu | 463 517 383 dollarit |
Järgnev | Matrix II |
IMDb profiil | |
Filmiveebi sissekanne |
"The Matrix" või "Matrix" on 1999. aasta ulmemärulifilm, mille on lavastanud õed Lana Wachowski ja Lilly Wachowski, ning mille peaosades on Keanu Reeves, Laurence Fishburne, Carrie-Anne Moss, Joe Pantoliano ja Hugo Weaving. Film on esimene osa Matrixi frantsiisist, mis koosneb filmidest, videomängudest, animatsioonidest ja koomiksitest.
Film kujutab tulevikku, kus tehisintelligentsed masinad on inimkonna orjastanud ja loonud nende jaoks virtuaalreaalsuse, et neid vaos hoida, samal ajal ammutades energiat nende kehasoojusest. Tõe väljaselgitamisel liitub arvutiprogrammeerija Neo mässuliste grupiga, kes on vabastatud virtuaalmaailmast reaalsusse ning üritavad masinate vastu sõdida.
Film sisaldab ohtralt viiteid küberpungi ja häkkeri subkultuuridele ning arutleb filosoofia ja religiooni teemal. Film on saanud mõjutusi muu hulgas raamatust "Alice Imedemaal", düstoopilisest ulmest, Hongkongi märulitest ja Jaapani animafilmidest.
Lugu
[muuda | muuda lähteteksti]Arvutiprogrammeerija Thomas A. Anderson (Keanu Reeves) on salajane häkker kasutajanimega Neo, kellega võtab ühendust küberruumis kuulsust kogunud häkker Trinity (Carrie-Anne Moss), kes vihjab Neole Matrixi ja selle kohta, et salapärased isikud jälgivad teda. Tänu Trinityle kohtub Neo lõpuks Morpheusega (Laurence Fishburne), kes lubab igale Neo küsimusele vastata, kui see vaid teda usaldab. Teiste häkkerite abiga äratatakse Neo virtuaalmaailmast reaalsesse maailma, kus ta saab teada, et tegelikult on aasta 2199 ja inimtsivilisatsioonist on järel vaid riismed. Morpheuse sõnul lõid inimesed 21. sajandil tehisintellekti, mis hakkas mässama ning viimase võimalusena hävitasid inimesed atmosfääri – lootes võtta masinatelt energiaallikas. Masinad aga leidsid uue viisi – nad vangistasid inimesed ja samal ajal kui need sünnist surmani virtuaalmaailmas elavad, toituvad masinad nende kehasoojusest saadavast energiast.
Saades teada tõe, liitub Neo mässulistega hõljuklaeva Nebuchadnezzar pardal, mille meeskonna ülesandeks on vabastada inimesi Matrixist. Kasutades oma teadmisi Matrixi kohta, on neil oskus füüsikaseadusi virtuaalmaailmas väänata, andes neile sealseid üleloomulikke võimeid. Morpheus räägib Neole, et vastavalt ettekuulutusele pidi Matrixis sündima "väljavalitu", kellel on Matrixi üle piiramatu kontroll ning kes lõpetab sõja inimeste ja masinate vahel. Morpheus väljendab arvamust, et just Neo on see "väljavalitu".
Tänu pistikutele kõikjal Neo kehal (jäänukid tema Matrixis viibimisest) on Neo võimeline omandama uusi võitluskunstioskusi sekunditega. Ühes simulatsioonis tutvustatakse talle Agente, kes olevat Matrixis elavad eneseteadlikud programmid ja kelle ülesanne on hävitada iga oht Matrixile. Morpheus seletab, et juhul kui Neo mõistab, et tema on "väljavalitu", ei suuda keegi talle enam vastu hakata. Samuti õpib Neo, et olles ühendatud Matrixiga mõjub iga surmav vigastus selles ka pärismaailmas surmavana.
Neo ja teised häkkerid hõljuklaeva pardal sisenevad uuesti Matrixisse, et minna kohtuma Oraakliga (Gloria Foster), kes tegi algupärase ennustuse "väljavalitu" kohta. Neo saab Oraakli enigmaatilistest vihjetest aru, et tema siiski ei ole "väljavalitu". Lahkudes Matrixist ilmuvad Agendid ning eriüksuslased. Morpheus annab ennast neile vangi, et teised saaksid põgeneda. Üritades naasta reaalsesse maailma mõistavad peategelased, et nende meeskonnaliige Cypher (Joe Pantoliano), kes on reaalsuses pettunud ja soovib kõike unustades naasta Matrixisse, on nad reetnud. Cypher saab viimaks surma ja allesjäänud ellujäänud lahkuvad Nebuchadnezzari pardale.
Morpheust hoitakse kinni valitsusehoones, kus Agendid teda piinavad, soovides teada saada ligipääsukoode Zioni peaarvutile (Zion on ainukene allesjäänud inimlinn reaalsuses). Neo ja Trinity üritavad oma juhti päästa. Pika võitluse tulemusena õnnestub neil viimaks Morpheus vabastada ning tema ja Trinity jõuavad põgeneda tagasi pärismaailma. Neo jääb aga endiselt Matrixisse, kus teda jälitavad Agendid. Samal ajal jälitavad reaalses maailmas hõljuklaeva robotid, kelle vastu aitab vaid EMP (elektromagnetiline impulss), mida ei saa aga kasutada samal ajal, kui Neo on selle pardalt Matrixisse ühendatud. Just siis, kui Neo jõuab lõpuks Matrixi "väljapääsuni", tulistab agent Smith (Hugo Weaving) teda korduvalt rinda. Neo sureb. Pärismaailmas räägib Trinity surevale Neole, et oraakel olevat talle ennustanud, et ta armub "väljavalitusse", ja kuna ta on armunud Neosse, siis järelikult peab tema see "väljavalitu" olema. Neo süda hakkab uuesti lööma ning Matrixis toibub ta täielikult. Tal näib nüüd olevat võim Matrixi üle. Ta peatab Agentide tulistatud kuulid käeviipega ja blokeerib pingutuseta kõik nende rünnakud. Viimaks tapab ta Agent Smithi ning teised kaks Agenti põgenevad hirmus. Neo suudab naasta pärismaailma ning viimasel hetkel käivitatud EMP päästab laeva.
Lühikene epiloog filmis näitab, kuidas Neo on tagasi Matrixis: ta räägib telefoniga, kavatsedes kõikidele vangistatutele Matrixis demonstreerida, et kõik on võimalik. Ta lõpetab kõne ning lendab taevasse.
Näitlejad
[muuda | muuda lähteteksti]- Keanu Reeves – Neo
- Laurence Fishburne – Morpheus
- Carrie-Anne Moss – Trinity
- Hugo Weaving – Agent Smith
- Joe Pantoliano – Cypher
- Julian Arahanga – Apoc
- Anthony Ray Parker – Dozer
- Marcus Chong – Tank
- Matt Doran – Mouse
- Gloria Foster – Oraakel
- Belinda McClory – Switch
- Paul Goddard – Agent Brown
- Robert Taylor – Agent Jones
- Ada Nicodemou – DuJour
Näitlejate valik
[muuda | muuda lähteteksti]Neo rolli pakuti algul Will Smithile, kes aga loobus sellest oma teise filmi "Metsik, metsik Lääs" (Wild Wild West) kasuks, kuna ta oli ebakindel Matrixi ambitsioonikate eriefektide osas. Nicolas Cage loobus rollis perekondlikel põhjustel. Sandra Bullock oleks kehastunud Trinityt, aga loobus sellest, kuna ta ei kujutanud ennast ette mängimas koos tollase kavandatava näitlejaga Neo rollis. Sean Connery loobus Morpheuse rollist.
Filmimine ja eriefektid
[muuda | muuda lähteteksti]"Matrix" toodeti Warner Bros. ja Austraalia Village Roadshow Pictures koostööna. Enamik stseene filmiti Foxi stuudiotes Austraalias Sydneys ja Sidbey tänavatel. Tuntud vaatamisväärsusi filmis ei näidatud, kuna eesmärgiks oli kujutada tavapärast Ameerika linna. Vaatamata pingutustele on filmis näha mõningaid Sydney äratuntavaid hooneid ning asutusi ja liiklus on tänavatel vasakpoolne, samuti on mõnes võttes näha briti-ingliskeelseid termineid.
Wachowski õed nägid vaeva, et peamine näitlejaskond ning meeskond tunneks lähemalt filmi tausta. Näiteks pidid enamik filmitrupist lugema prantsuse filosoofi Jean Baudrillardi traktaati "Simulacra and Simulation".
Film on saanud tuntuks oma bullet time'i eriefektidega, kus näiliselt aeg aeglustub või peatub piisavalt, et näidata tegevust igast küljest. Efekti loomiseks kasutati vanamoodsat tehnikat "time-slice fotograafia", kus objekti ümber paigutatakse suur hulk kaameraid, mis pildistavad tegevust peaaegu üheaegselt. Hiljem monteeritult jääb selline mulje, justkui kaamera tiirutaks objekti ümber piisavalt kiiresti, et hetke jooksul filmida kõike iga nurga alt. Matrixi järgedes vahetati see tehnika odavama ning lihtsama arvutigraafika vastu, andmaks sama efekti.
Filmis kalduti meelega erinevate värviteemade poole – Matrixis toimuv tegevus on sinistes toonides, reaalses maailmas toimunu aga rohelistes toonides. Samuti üritati Matrixi-maailmale anda võimalikult steriilset ning nurklikku disaini, samal ajal kui reaalsust kujutati rohkem inimliku ning pisut räpasena.
Muusika
[muuda | muuda lähteteksti]Filmi muusika on loonud Don Davis. Ta märkas, et filmis on kasutatud ohtralt peegleid ja peegeldusi, ning üritas tahtlikult muusikale sarnast kõla anda, vaheldades eri orkestreid.
Filmis astuvad üles ka Rammstein, Fightstar, Rob Dougan, Rage Against the Machine, Propellerheads, Ministry, Deftones, Monster Magnet, The Prodigy, Rob Zombie, Meat Beat Manifesto ja Marilyn Manson.
Mõjutused
[muuda | muuda lähteteksti]"Matrix" sisaldab ohtralt viiteid paljudele teostele, filmidele, religioonidele ja filosoofiatele – muuhulgas hinduismile, budismile, kristlusele, eksistentsialismile, judaismile, gnostitsismile ja nihilismile. Õdede Wachowskite sõnul on üheks suurimaks mõjutuseks Jaapani animafilm "Ghost in the Shell".
Auhinnad ja kriitika
[muuda | muuda lähteteksti]"Matrix" sai enamasti kriitikutelt head vastukaja ning kriitikute kogukond Rotten Tomatoes andis filmile 87% heakskiiduga hindeks "värske".
Lisaks mitmele muule auhinnale võitis film ka neli Oscarit (parim filmimontaaž, parim helimontaaž, parim helimiksimine, parimad eriefektid).