Teenijanna lugu
| "Teenijanna lugu" | |
|---|---|
| Originaali pealkiri | "The Handmaid's Tale" |
| Autor | Margaret Atwood |
| Tõlkija | Ann Alari |
| Päritolumaa | Kanada |
| Keel | inglise |
| Kirjastaja |
McClellan and Stewart (originaal) Varrak (eesti keeles) |
| Ilmumisaeg |
1987 (originaal) 2017 (eesti keeles) |
| Järgnev raamat | "Testamendid" |
"Teenijanna lugu" on Kanada kirjaniku Margaret Atwoodi 1985. aastal ilmunud düstoopiline romaan. Teose sündmustik leiab aset lähitulevikus Ameerika Ühendriikides Uus-Inglismaa praegusele territooriumile moodustatud teokraatlikus Gileadi vabariigis. Gileadi juhivad fundamentalistlikud kristlased.[1]
Sisukokkuvõte
[muuda | muuda lähteteksti]Pärast relvastatud riigipööret, mille käigus tapeti Ameerika Ühendriikide president ja Kongressi liikmed, sai Ameerika Ühendriikidest Gilead. Gilead on patriarhaalne totalitaarne riik, kus inimesed on jaotatud klassidesse ja naistel ei ole peaaegu mingeid õigusi. Selles maailmas on reostuse ja kiirguse tõttu enamik inimesi viljatud. Laialdane viljatus oli ka Gileadi loomise üks põhjuseid.
Kuna valitsevate Komandöride Naised on viljatud, on iga Komandöri majapidamisel oma Teenijanna, kes kannab punaseid riideid ja valget tiibadega tanu. Teenijanna peab iga kuu Komandöriga vahekorda astuma, et Komandörile ja tema Naisele laps sünnitada. Igas majapidamises on ka Marta, kelle töö on majapidamist ülal pidada, süüa teha ja koristada. Lisaks on eraldi klass naisi ka Tädid, kes tulevasi Teenijannasid ümber kasvatavad ja karistavad, enne kui nad Komandöride majapidamistesse saadetakse.[1][2]
Teose peategelane ja jutustaja on Offred, kes on Komandör Fred Rutherfordi ja tema Naise Serena Joy majapidamise Teenijanna. Ta kirjeldab oma elu ja mälestusi ajast enne Gileadi. Gileadi alguspäevil pärast riigipööret vallandati kõik naised nende ametikohtadelt ja nende pangakontod külmutati. Kui Offred sai aru, et olukord on ohtlik, püüdis ta põgeneda oma perega Kanadasse, kuid ta saadi kätte. Ta viidi koos teiste viljakate naistega ümberõppekeskusse, kus Tädid õpetasid neid välja eluks Teenijannadena. Samas keskuses oli ka Offredi parim sõbranna Moira, kellel õnnestus hiljem keskusest põgeneda.[2]
Komandör Fred Rutherfordi majapidamises, kus Offred romaani tegevuse ajal elab, on ta elu rutiinne ja kontrollitud. Teenijanna, kellega Offred iga päev poes käib, räägib talle, et on olemas vastupanuliikumine nimega Mayday. Offredile see erilist lootust ei anna, sest ta ei näe, kuidas Mayday teda aidata saaks.[2]
Kui Offred on selles majapidamises mõnda aega elanud, saab ta šoki, kui Komandör Fred soovib teda ka väljaspool "tseremooniat" näha. Tseremoonia on igakuine reproduktiivne rituaal, kus Komandöri naine hoiab Teenijanna pead enda süles samal ajal, kui Komandör on Teenijannaga vahekorras. Fred kutsub Offredi enda kabinetti, kus nad mängivad lauamänge ja loevad raamatuid, kuigi lugemine ja kirjutamine on Gileadis naistele keelatud. Komandör põhjendab kohtumisi sooviga, et Offredi elu oleks talutav. Offredil õnnestub kohtumisi ära kasutada ja ta palub Komandörilt teeneid. Lõpuks viib Fred ta illegaalselt valitsuse loodud lõbumajja, mis on mõeldud Komandöridele ja väliskülalistele. Lõbumajas näeb Offred põgenemise järel tabatud Moirat, kes oli sunnitud seal prostituudina töötama.[2]
Komandöri naine Serena Joy ei tea Fredi ja Offredi suhtest midagi. Ta kahtlustab, et Fred on viljatu. Seetõttu tahab Serena Joy, et Offred astuks seksuaalsuhtesse Fredi autojuhi Nickiga ja jääks rasedaks. Offred nõustub ning pärast seda jätkab ta omaalgatuslikult Nickiga suhet, sest mehega koos olemine lohutab teda. Offred ei tea Nicki kohta peaaegu midagi, aga usaldab teda siiski. Lõpuks jääb Offred rasedaks ja ütleb seda ka Nickile. Pärast seda tuleb majja Gileadi salapolitsei, et Offred ära viia. Nick palub Offredi, et naine teda usaldaks ja salapolitseinikega kaasa läheks. Offred pole kindel, kas Nick on teda reetnud või on ta hoopis Mayday liige. Offred läheb salapolitseinikega kaasa teadmata, kas teda ootab ees surm või vabadus.
Teose epiloogis kirjeldatud sündmustik leiab aset 2195. aastal toimuval rahvusvahelisel ajalookonverentsil. Seal räägib peaesineja Gileadi ajastust leitud lindistustest, kus naine nimega Offred räägib enda kogemustest. Offredi lugu arutatakse ajaloolisest vaatepunktist, mis viitab sellele, et ühiskond on pärast Gileadi vabariigi kokkuvarisemist muutunud.[1][2] Offredi emotsionaalsed kirjeldused oma elust, mis hõlmavad tihti vägivaldseid episoode, vastanduvad teravalt tuleviku ajaloolaste erapooletule ja jahedale kirjeldamislaadile.[3]
Tegelased
[muuda | muuda lähteteksti]Offred
[muuda | muuda lähteteksti]Offred on teose peategelane ja jutustaja. Enne Gileadi vabariigi loomist olid Offredil abikaasa ja tütar ning ta oli saanud ülikoolihariduse. Ta ema oli feminist, kes otsustas oma last kasvatada üksi. Ta parim sõbranna on Moira. Gileadis on ta Teenijanna ja saab oma Komandöri nime järgi nimeks Offred. Offred, nagu ka kõik teised Teenijannad, on oma Komandöri vara. Offred mäletab elu enne riigipööret, ta ei poolda Gileadi ja tunneb, et ta on vangis.[1][2]
Komandör Fred
[muuda | muuda lähteteksti]Komandör Fred on Gileadi valitsuses kõrgel positsioonil olev vanem meesterahvas. Tagantjärele arvatakse, et ta võis olla üks Gileadi vabariigi loojaid. Ta alustab ebaseaduslikku suhet Offrediga ja on teada, et ta tegi sama ka eelmise Teenijannaga, kes sooritas lõpuks enesetapu. Ta usub Gileadi missiooni ja arvab, et Gileadi riigikord on varasemast parem.[1][2]
Serena Joy
[muuda | muuda lähteteksti]Serena Joy on Komandör Fredi abikaasa. Enne Gileadi oli ta tuntud kristlik aktivist, kes pooldas naise traditsioonilist kristlikku rolli abikaasa ja emana. Gileadis aga ei ole tal enam mingit võimu, sest ta on naine. Nii nagu enamikule Naistele, ei meeldi ka temale Teenijannad. Talle ei meeldi igakuised tseremooniad ja ta tahab väga, et Offred jääks rasedaks. Majapidamises peavad Teenijanna ja Marta Serenale alluma.[1][2]
Nick
[muuda | muuda lähteteksti]Nick on Komandör Fredi autojuht, kes elab korteris, mis on pere garaaži kohal. Pärast seda, kui Nick ja Offred astuvad seksuaalvahekorda Serena Joy ettepanekul, areneb nende vahel suhe. Epiloogist selgub, et Nick oli tõenäoliselt vastupanuliikumise Mayday liige ja aitas Offredil põgeneda.[1][2]
Moira
[muuda | muuda lähteteksti]Moira on Offredi kauaaegne sõbranna. Ta on mässumeelne ja põgeneb ümberõppeasutusest, kuhu ta oli toimetatud. Moira tabatakse ja seatakse valiku ette, kas minna kolooniatesse toksilisi jäätmeid koristama, mis lõpeks tõenäoliselt tema surmaga, või asuda sunniviisiliselt teenistusse valitsuse lõbumajas. Ta valib valitsuse lõbumajas prostituudiks hakkamise. Lõpuks jääb Moira saatus lugejale teadmatuks.[1][2]
Feminism teoses
[muuda | muuda lähteteksti]Teose üks tähtsamaid teemasid on feminism. Gilead on avalikult misogüünne nii oma teokraatliku valitsuse kui ka tavade ja kommete poolest.[3] Naised ei tohi lugeda ega kirjutada, veel vähem saada haridust, nad ei tohi omada vara, raha ega mitte isegi omaenda keha. Teenijannad kuuluvad Komandöridele, kes kasutavad neid laste saamiseks. Ka Gileadi lõbumajade prostituudid ei vali endale seda ametit ise. Samuti on ka Naised oma rollis ja staatuses kinni ning ei saa ise valikuid ega otsuseid teha.[2] Gileadis ei ole naine autonoomne olend, vaid ta on defineeritud mehe kaudu.[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 Bauer, P. Curtis, A. Lowne, C. 2019. "The Handmaid's tale". Encyclopedia Britannica. Vaadatud 18.03.2021.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 Atwood, Margaret. 1985. "The Handmaid's Tale". Toronto: McClelland and Stewart.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Malak, A. 1987. Margaret Atwood’s "The Handmaid Tale" and the Dystopian Tradition. "Canadian Literature", (112), 9-16.