Tainod
Tainod ehk Taíno-indiaanlased [ta'iino] olid Haiti saare, Puerto Rico (taino keeles Borikén), Jamaica ning Kuuba idaosa põliselanikud, kes kuulusid aravakkide hulka.
Paljude teadlaste arvates on tainod genotsiidi ja haiguste tagajärjel välja surnud, kuid mõned põliselanike grupid peavad ennast siiani tainodeks.
Kui Christoph Kolumbus 1492 Haiti saarele saabus, oli seal viis tainode kuningriiki, millest igaühte valitses kuningas (cacique), kellele anti andamit. Tainod olid sõjajalal kariibidega, kuid said nähtavasti hästi läbi siboneidega.
Hispaanlaste vallutuse ajal elas suuremates tainode asulates umbes 3000 inimest.
Kultuur ja elulaad
[muuda | muuda lähteteksti]Tüüpilise tainode küla (yucayeque) keskel oli tasane õu (batey), kus mängiti mänge ja peeti pühasid. Seda õue ümbritsesid majad.
Tainod mängisid tseremoniaalset kummipalliga pallimängu, milles olid võistlevad võistkonnad (10 kuni 30 mängijat võistkonnas). Võitjatele tõi see mäng head saaki ja terveid lapsi.
Ühiskond jagunes neljaks põhiklassiks:
- 1) naboria 'd (töölised)
- 2) nitaíno 'd (allpealikud)
- 3) bohique 'd (ülikud ja preestrid)
- 4) cacique 'd (kuningad)
Tavalised inimesed elasid pikkades ümmargustes majades (bohío 'des), mis ehitati puitpostidest, põimitud õlgedest ja palmilehtedest. Sellises majas elas sageli 10–15 perekonda. Cacique 'd elasid samalaadse ehitusega nelinurksetes hoonetes, millel olid puidust eeskojad.