Tööõnnetus
Tööõnnetus on Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni definitsiooni järgi ootamatu ja ettekavatsemata sündmus, sealhulgas vägivallaakt, mis toimub töö käigus või tööga seoses ja mille tagajärjel üks või mitu töötajat saavad vigastuse, haigestuvad või saavad surma.[1]
Eurostat defineerib tööõnnetust kui "äkkjuhtumit töö käigus, mis põhjustab füüsilise või vaimse kahju". Eurostati definitsioon hõlmab ka ägedad mürgistusjuhtumid ja teiste isikute tahtlikud teod, samuti töö käigus, kuid väljaspool ettevõtte territooriumi aset leidnud õnnetused, isegi juhul kui need põhjustas mõni kolmas osapool. Eurostati definitsioon aga välistab tahtlikud enesevigastused, õnnetused teel tööle ja töölt tagasi (nn tööteeõnnetused), üksnes meditsiinilistel põhjustel toimunud õnnetused (nt tööl toimunud infarkt) ja kutsehaigused. Väljend "töö käigus" tähendab tööalase tegevusega seotud või tööl veedetud ajal jooksul toimunut ja hõlmab ka töö käigus toimunud liiklusõnnetusjuhtumeid.[2] Eurostati tööõnnetuste statistika sisaldab andmeid üksnes selliste tööõnnetuste kohta, mis põhjustasid kannatanule enam kui 3-päevase töövõimetuse (arvestamata õnnetuse toimumispäeva).[3]
Eesti töötervishoiu ja tööohutuse seadus käsitleb tööõnnetusena töötaja tervisekahjustust või surma, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus küll loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.[4]
Tööandja peab iga tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste selgitamiseks läbi viima uurimise, kaasates töökeskkonnavoliniku ja vajadusel pädeva eksperdi ning esitama uurimistulemuste kohta kirjaliku raporti. Tööõnnetuse raportis tuleb kirjeldada ka abinõud sarnaste tööõnnetuste vältimiseks tulevikus.
Raskusastme järgi liigitatakse tööõnnetusi kergeteks, rasketeks ja surmaga lõppenud õnnetusteks. Raskeks loetakse sellist tööõnnetust, mis põhjustas töötajale raske kehavigastuse või eluohtliku seisundi. Surmaga lõppenud tööõnnetuste hulka arvatakse kõik tööõnnetused, mis põhjustasid kannatanu surma ühe aasta jooksul õnnetuse toimumisest arvates.
Eestis ei arvestata tööteel toimunud õnnetusjuhtumeid tööõnnetuste hulka alates 1. juulist 2003.[5]
Eestis toimus 2013. aastal 4180 registreeritud tööõnnetust, neist 20 õnnetust lõppesid töötaja surmaga.[6] Hinnanguliselt registreeritakse Eestis vaid ca 40% kõikidest toimunud tööõnnetustest. Tööõnnetuste hinnanguline arv saadakse registreeritud tööõnnetuste arvu laiendamisel tööjõu uuringust leitud tööõnnetuste arvu hinnanguga.[7]
Tööinspektsioon uurib kõiki surmaga lõppenud tööõnnetusi ja vajadusel ka raskeid tööõnnetusi ning teostab järelevalvet teiste tööõnnetuste uurimise ja tööõnnetuste ennetustegevuste rakendamise üle. Surmaga lõppenud tööõnnetuse korral viib uurimise läbi ka politsei.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Taswell, K., Wingfield-Digby, P. Occupational injuries statistics from household surveys and establishment surveys. An ILO Manual on Methods. International Labour Organization 2008
- ↑ "Euroopa tööõnnetusalane statistika (ESAW). Metodoloogia – 2001.a. väljaanne (Väljavõte)" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 5. märts 2016. Vaadatud 16. detsembril 2014.
- ↑ Eurostat. Accidents at work (ESAW, 2008 onwards)
- ↑ Töötervishoiu ja tööohutuse seadus
- ↑ Tõnu Vare. Tööteel juhtunud õnnetus pole tööõnnetus. Järva Teataja 25.10.2005
- ↑ "Tööinspektsioon. Statistika. Tööõnnetused, kutsehaigused, tööst põhjustatud haigestumised Eesti Vabariigis 1995-2013". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2014. Vaadatud 2. detsembril 2014.
- ↑ Statistikaamet. Statistika andmebaas - Sotsiaalelu − Tööelukvaliteet - Tööõnnetused