Sven-Allan Sagris

Sven-Allan Sagris (4. detsember 1928 Kehra – 28. aprill 2012) oli eesti õpetaja, koolijuht, koduloolane, ajakirjanik ja kohaliku elu tegelane.

Elukäik

Isa Herbert Sagris oli tolliametnik ning oli sõdinud Vabadussõjas. Ema Linda (sündinud Bachfelt) oli pärit vürtspoodniku perest ja lõpetanud Tallinna Linna I Tütarlaste Gümnaasiumi. Seejärel läbis ta õpetajatekursused ja töötas õpetajana.

Isa suri 1940. aastal infarkti ning ema abiellus uuesti Artur Rõõmuga, tollase Harjumaa koolide inspektoriga. 1947. aastal sündis Sveni poolvend Indrek Rõõm. Pereõnn kestis üürikest aega, kuna kaks aastat pärast venna sündi suri kasuisa maovähki.

Koos emaga möödusid tulevase pedagoogi lapsepõlv ja kooliaastad paigast paika rännates. Olenevalt ema töökohast muutus elukoht sagedasti: elati nii Kehra algkoolis, Tallinna 9. algkoolis, Anija algkoolis, Lagedi algkoolis, Ääsmäe algkoolis, Palavere algkoolis, Raikküla lastekodus kui ka Rae algkoolis. Pärast kuuenda klassi lõppu õppis Sven kaks aastat Tallinna Ehituskoolis. Keskhariduse omandas ta Tallinna 2. Keskkoolis ja Kehra Keskkoolis, mille lõpetas 1950. aastal kooli esimeses lennus.

Edasi läks ta õppima Tallinna Mäetehnikumi. Aastatel 1951–1952 teenis ta Nõukogude armees Musta mere ääres. 1952. aastal haigestus Sagrise ema. Ainsa toitjana 5-aastasele vennale ja 75-aastasele vanaemale ning põetajana emale, kutsuti ta sõjaväest koju.

Pärast ema surma 15. detsembril 1952 asus ta tööle Kehra Keskkooli ajalooõpetajana, kus töötas 11 aastat. Samal ajal õppis ta Tartu Ülikoolis kaugõppeosakonnas, mille lõpetas ajaloolasena.

1964. aastast töötas ta Lagedi 8-klassilise kooli direktorina (26 aastat). Pärast pensionile minekut 1990. aastal töötas ta kümme aastat Harju Rajooni Täitevkomitees (pärast Harju Maavalitsuses) haridusosakonna inspektor-nõunikuna. Tema järelevalve all oli 16 kooli viies omavalitsuses ning koolide klassijuhatajatöö ja klassiväline tegevus.

2000. aastast töötas Sagris AS Eesti Raudtees kommunikatsiooniosakonna projektijuhina. 2002. aastal Eesti Raudtee erastati ja endised juhid vabastati. 2002. aastast sai ta lisatööks Maardu linnamuuseumi konsultandi koha.

Ühiskondlik tegevus

Rahvaliidu Rae allorganisatsiooni esimees
Rae vallavolikogu kultuuri ja hariduskomisjoni liige
Eesti-Poola sõprusühingu liige
Lions-klubi liige 22 aastat, sellest kaks aastat klubi president
Harju maakonna endiste koolijuhtide nõukogu esimees (14 aastat)
Rae valla hooldekodu hoolekogu esimees

Ta alustas laulmist Kehra tehase meeskooris, kus ta oli üks Kehra segakoor Helina alusepanijaid. Hiljem laulis ta aastaid Tallinna Õpetajate Meeskooris ja pärast Loo kammerkooris. 2012. aastani kuulus Sagris meesansambel "Kuldse õhtupäikese" koosseisu.

Sagris andis kätte auhindu Lagedi ratsaspordiklubi "Kangete Kargajate" võistluste avamistel.

Jahimeeste Seltsi liikmena oli ta aktiivne jahilkäija kuni 70. eluaastani, mil otsustas loomi enam mitte lasta.

Loomingut

Artikleid

Sotsiaaldemokraatiat ei maksa häbeneda. Maaleht (1998) 19. nov., lk 6
Harjumaa koolijuhid käisid Wales'is. Õpetajate Leht (1999) 30. apr., lk 13
Sõber maitseb ka sinepita hästi. Õpetajate Leht (1999) 19. nov., lk 4–5
Kasvatustöö – aeg on ärgata. Õpetajate Leht (2000) 24. nov., lk 9
Arnold Rüütel Rae vallas. Harjumaa (2001) 17. aug., lk 2
Lagedi elustab traditsioone. Rae Sõnumid (2003) nov., lk 11
Tugevatelt juurtelt kasvab sirge puu. Rae Sõnumid (2003) dets., 5
Lagedi ajalugu [Eessõna Varje Malsroos]. Rae Sõnumid (2004) veebr., lk 16–17; märts lk 14–15
Lühikokkuvõte Rae valla lähiajaloost. Rae Sõnumid (2004) mai, lk 16
Johannes Tõrs – 65. Rae Sõnumid (2005) sept., lk 15
Au langenutele! Rae Sõnumid (2005) nov., lk 3
Pensionäride pidu tõi hallpeadele rõõmu. Rae Sõnumid (2006) jaan., lk 12
Rae valla tuntud inimesed läbi ajaloo : Kunstnik ja publitsist Ott Kangilaski oli 27 aastat Lagedi elanik. Rae Sõnumid (2006) veebr., lk. 17
Rae valla tuntud inimesed läbi ajaloo : Taluperest kasvasid vintsked mehed. Rae Sõnumid (2006) mai, lk. 16
Austus aukodanikule [Julius Põldmäe]. Rae sõnumid (2006) august, lk. 19
40 aastat ühes koolis [Riina Noor]. Rae Sõnumid (2006) nov., lk. 12
Koolijuhid said Pärnus palju targemaks. Rae Sõnumid (2007) märts, lk. 15
Lapsed sissetulekuks. Rae Sõnumid (2007) okt. lk. 9
Proosit Reporter. Rae Sõnumid (2007) nov. , lk. 5
President Rüütel Peetri külas. Rae Sõnumid (2007) lk 4
Raha üksi õpetajat kool ei vii. Rae Sõnumid (2008) jaan., lk 20
Ole kaasaegne! Rae Sõnumid (2008) märts, lk.15
Palju õnne sünnipäevaks, härra president! Harju Elu (2008) 9. mai, lk 3
Õnne sünnipäevaks, härra president! [Arnold Rüütel]. Rae Sõnumid (2008) mai, lk 2
Jahimehed looduse tasakaalustajatena. Rae Sõnumid (2008) mai, lk 21
Imearmsast beebist võib kasvada mõrtsukas. Rae Sõnumid (2008) okt., lk 10
Sõja aja lapsepõlv. Õpetajate Leht (2008) 5. dets., lk 4
Johannes Tõrsi tööd premeeriti. Rae Sõnumid (2009) veebr., lk 5
Saagem targemaks. Rae Sõnumid (2009) veebr., lk 11
Mustad pilved kooli kohal. Rae Sõnumid (2009) märts, lk 15
Valla ja Brüsseli vahel. Rae Sõnumid (2009) apr., lk 9
Üheskoos on kerge hingata. Rae Sõnumid (2009) aug., lk 12
Teine iseseisvumine. Rae Sõnumid (2009) sept., lk 7
85 direktorit korraga ühes koolis. Rae Sõnumid (2009) okt., lk 9
Poriga loopimine on selleks korraks läbi. Rae Sõnumid (2009) nov. lk 7
Omad tegid südame soojaks. Rae Sõnumid (2010) jaan. lk 13
Lagedi kool 225. Rae Sõnumid (2010) veebr. lk 9
Oskar Lutsu "Kevade" tuleb keelustada. (2010) 24. märts, lk 6
Lions-klubi osales talgutel heategevuskontserdiga. (2010) mai, lk 2
Meri sõbrakäed ühendab. Rae Sõnumid (2010) sept., lk 14
Sõja aja lapsepõlv. Ajast, mis pole minevik. Tallinn [2010]. Lk 96

Raamatud

".... ja munast sai kana. Tallinna Linnuvabrikust Talleggini (ülevaade aastani 2002)". Tallinn, Mixi Kirjastus 2007. 93, [2] lk. : ill., portr.
"Lagedi aeg ja inimesed : Lakethae". Raamatut aitas koostada ja varustas piltidega Peeter Böckler. 111 lk. : ill., portr　
15 aastat klubi LC Harju I : 1991–2006 / D 120 Estonia. Koostaja Sven-Allan Sagris. Tallinn, Mixi Kirjastus, [2006] 63, [1] lk. : ill., portr

Näidend

Ta kirjutas vabaõhulavastuse "Lagedi läbi 7 sajandi", mida ta aitas lavastada ja kus ta ka ise mängis.

Tunnustus

Isiklikku

Töötades Kehra Keskkoolis, abiellus ta samas koolis töötava eesti keele õpetaja Aino Kukega. Abielu kestis 8 aastat. Abielust sündis ka poeg Urmas.

1962. aastast elas Sven-Allan koos Urve Valtriga, kes töötas Kehra haiglas ämmaemandana. 1963. aastal sündis neil tütar Piret.

Jüri Gümnaasium on nimetanud ta oma maskotiks^[viide?]. Tema õpilane Eli Pilve on kirjutanud temast raamatu.^[viide?]

Kirjandus

Sven-Allan Sagris 75. Harjumaa, 2. detsember 2003. Lk 7
Eli Pilve. "Kooli direktor Sven-Allan Sagris". Tallinn : Mixi Kirjastus ; MTÜ Rae Tuletõrje- ja Päästeselts, 2004
Koolidirektori Sven-Allani lugu on nüüd raamatus. Rae Sõnumid, jaanuar 2005. Lk 19
Agnes Jürgens. "Koolilegend Sagris". Õpetajate Leht, 7. jaanuar 2005. Lk 8
Ardo Niinre. Sven-Allan Sagrise mitmetahuline raamat ärgitab mõtlema. Rae Sõnumid, veebruar 2005. Lk 21
Raivo Juurak. "Kohal igal pool ja iga ilmaga". Õpetajate Leht, 14. november 2008. Lk 15
Rae valla aukodanik Sven-Allan Sagris 80. Rae Sõnumid, detsember 2008. Lk 4
Lagedi ajalugu sai kaante vahele [Sven-Allan Sagrise raamat "Lagedi aeg ja inimesed"]. Rae Sõnumid, jaanuar 2009. Lk 19