Surgut
Surgut | |||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|
| |||||||
| |||||||
Vaade Surgutile | |||||||
| |||||||
Pindala: 354 km² | |||||||
Elanikke: 395 900 (2022) | |||||||
| |||||||
Koordinaadid: 61° 15′ N, 73° 26′ E | |||||||
Surgut on linn Venemaal Handi-Mansi autonoomses ringkonnas ja on ringkonna suurim linn. See on Surguti rajooni halduskeskus. Asub Obi jõe ääres.
Surgut on rajatud 1594. aastal ja on üks vanimaid Siberi linnu. 17. ja 18. sajandil oli vene kolonisatsiooni keskus Siberis. 19. sajandil sai korduvalt linnaõigused, kuid hiljem võeti need ära. Linnaõigused sai uuesti 1965. aastal.
1960. aastatel hakkas linn kasvama seoses gaasi- ja naftamaardlate kasutuselevõtuga. Peamine tööstusharu on nafta- ja gaasitööstus. Suurimad ettevõtted on Surgutneftegaz ja Surgutgazprom.
Linnas asub mitu kõrgkooli.
Surgutis asub maailma pikim ühe tugipostiga rippsild.
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Kliima
[muuda | muuda lähteteksti]Surgutis valitseb parasvöötme teravalt mandriline kliima sooja suve ning külma talvega. Kõige soojem kuu on juuli, kui keskmine õhutemperatuur on +18,2 °C. Kõige külmem kuu on jaanuar keskmise õhutemperatuuriga −20,0 °C. Õhutemperatuuri senine registreeritud miinimum on −55,2 °C (1918. aasta veebruar) ja maksimum +34,7 °C (1989. aasta juuli).
Sademetehulk on keskmiselt 580 mm aastas (minimaalselt 260 mm ja maksimaalselt 728 mm). Veebruaris on sademetehulk keskmiselt 22 mm, septembris sajab keskmiselt 85 mm.[1]
Rahvastik
[muuda | muuda lähteteksti]Rahvaarv rahvaloenduste andmetel (tuhat inimest)
Aasta | Rahvaarv |
---|---|
1897 | 1,1 |
1926 | 1,3 |
1939 | 2,3 |
1959 | 6,0 |
1970 | 34,0 |
1979 | 106,7 |
1989 | 247,8 |
2002 | 274,9 |
2010 | 306,7[2] |
Transport
[muuda | muuda lähteteksti]Surgutis on raudteejaam, lennujaam ja jõesadam, mis seovad linna teiste asulatega.
Linnatransport on bussid, marsruuttaksod ja taksod.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Surguti ilm ja kliima
- ↑ "Rahvaloenduse andmed". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. august 2011. Vaadatud 6. mail 2011.