Suomenlinna

Suomenlinna
UNESCO maailmapärand
Suomenlinna nähtuna mööduvalt parvlaevalt
Asukoht	Soome
Tüüp	kultuurimälestis
Kriteeriumid	IV
Viited	583
Piirkond*	Euroopa ja Põhja-Ameerika
Koordinaadid	60° 8′ 53″ N, 24° 59′ 11″ E
Nimekirja arvatud	1991 (15. istung)
* Regioon on UNESCO määratletud

Suomenlinna (1918. aastani Viapori; rootsi keeles Sveaborg) on kindlustuste kompleks Soomes Helsingis. See asub kaheksal saarel, millest viis on omavahel sildade ja tammidega ühendatud. Saarte kogupindala on 80 ha.

Suomenlinna on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Sildadega on ühendatud Länsi-Mustasaari, Pikku Mustasaari, Iso Mustasaari ja Susisaari. Lahus asuvad Särkkä, Lonna ja Pormestarinluodot. Eraldi saar on olnud ka Kustaanmiekka, mis aga liideti Susisaariga, kui nendevaheline väike maakitsus pinnasega täideti.

Tänapäeval on Suomenlinna populaarne turismiobjekt ja vaba aja veetmise koht. Saared moodustavad halduslikult Helsingi linna Suomenlinna linnaosa, kus elab umbes 900 inimest ja lisaks töötab seal 350 inimest aasta ringi. Saartele pääseb Helsingi ühistranspordivõrku kuuluva parvlaevaga või eraveesõidukitega. Suvel võivad saared ja selle vahet sõitvad parvlaevad olla üsna rahvast täis. 2009 külastas saart rekordilised 713 tuhat inimest, peamiselt perioodil maist kuni septembrini.

Suomenlinnas asub mitu muuseumi, samuti Soome vanim säilinud allveelaev Vesikko. 1980. aastate keskel rajati saartele Põhjamaade Kunstikeskus. Mitu maja on muudetud kunstiateljeedeks, mida saab mõistliku summa eest kasutada. Suvel on seal laste kunstikool. Suomenlinna suveteatri etendused lähevad sageli täismajale.

Ajalugu

1748. aastal hakkas Rootsi arhitekt Augustin Ehrensvärd juhatama saartele kindlustuste ehitamist kaitseks venelaste eest, kellega oli just lõppenud sõda. Läänemeri ei olnud enam Rootsi sisemeri ning Riksdag otsustas 1747 rajada Viaporisse ja Loviisasse piirikindlustused.

Suomenlinna linnaosa asendikaart

Vene-Rootsi sõda (1808–1809)

Vene-Rootsi sõja ajal alistus kindlus 3. mail 1808 ilma vastupanuta Venemaa vägedele. Aasta algul oli Venemaa kergesti vallutanud Helsingi ja seejärel hakanud Viapori pommitama. Kindluse ülem Carl Olof Cronstedt alustas läbirääkimisi relvarahu kehtestamiseks ja kui maikuuks ei olnud abiväge saabunud, siis andis ta alla. Kindluses oli ligi 7000 sõjaväelast. Tema tegevuse põhjused on mõneti ebaselged, aga lootusetu olukord, venelaste propaganda, võib-olla mõned äraostetud nõunikud, kartus suure tsiviilelanikkonna elude pärast, püssirohu nappus ja garnisoni füüsiline eraldatus olid mõned allaandmise tõenäolised põhjused. Järgmisel aastal läks Soome Hamina rahu põhjal Venemaa koosseisu.

Soome ja kindluse allutamise järel Venemaa keisririigile alustati Viapori kindluse piirkonnas Katajanokka poolsaarel (rootsi keeles Skatudden) ka Vene laevastikule sõjasadama ehitust.

Krimmi sõda 1855

Krimmi sõja ajal pommitas 1855. aastal saari 47 tunni jooksul Briti-Prantsuse laevastik ja tekitas suuri purustusi, aga laevastik ei suutnud Venemaa suurtükiväge Viaporis päriselt hävitada ja taandus Helsingit vallutamata Kroonlinna poole.

Viapori ülestõus 1906

18. (vkj) / 30. juunil 1906 toimus seal Viapori ülestõus, kus protestiks halva kohtlemise vastu alustas osa Viapori kindluse garnisonist mässu. Mässulised lootsid ülevenemaalise revolutsiooni puhkemist, aga see jäi tulemata ja 60 tunni pärast 20. juunil (vkj) / 2. augustil suruti ülestõus maha. Hara lahes toimus paar päeva hiljem sõjalaeval Pamjat Azova sõjalaeva hõivamise katse VSDTP sõjalise organisatsiooni poolt.

Esimese maailmasõja eel ja ajal

Aastatel 1914–1917 valmis Helsingi ümber maa- ja merekindlusvöönd, mille ametlik nimi oligi Viapori kindlus. See oli omakorda osa suuremast Peterburi merekaitseks mõeldud süsteemist. Viapori kindlus ei osalenud Esimese maailmasõja sõjategevuses.

Iseseisev Soome

Soome sai 1917. aastal iseseisvaks. 1918 nimetati Viapori ametlikult Suomenlinnaks ja seal oli pärast Soome kodusõda vangilaager, kus hoiti peamiselt kommuniste.

1921. aastal hakkas riiklik lennukitehas Valtion Lentokonetehdas Suomenlinnas tootma lennukeid ja mootorsaane. 1936 koliti tootmine Tamperre.

1973. aastal läks saarestik tsiviilhaldusse. Kompleksi haldamiseks moodustati linnavalitsuse iseseisev osakond (Suomenlinna Halduskogu). Sel ajal toimus avalik arutelu teemal, kas peaks kompleksile tagasi andma selle endise nime Viapori, aga nimi jäi muutmata.

1982. aastal rajati Suomenlinna mandriga ühendav tunnel, mille kaudu saab saarestik soojusenergiat, vett ja elektrit. 1990. aastate algul ehitati see ümber, nii et seda saab kasutada ka hädaabitranspordiks.

Tänapäev

Sõjaväe kohalolek Suomenlinnas on vähenenud oluliselt, aga siiski on seal tänapäeval mereväeakadeemia (Merisotakoulu). Soome sõjalipp lehvib Suomenlinnas tänapäevani. Ka on Suomenlinnas Soome rannikuvalve laevastikubaas.

Suomenlinnas asub kahe suure kuivdokiga laevatehas, mis kuulub laevafirmale Alfons Håkans. Sealses kuivdokis on 1918. aastal dokitud ka jäämurdjat Suur Tõll.

Suomenlinnas on avavangla, mille turvameetmed on väga lõdvad. Sealsed kinnipeetud töötavad kindlustuste hooldamise ja remontimise alal. Sellesse vanglasse pääsevad ainult need kinnipeetavad, kes tõotavad, et nad ei kasuta sõltuvust tekitavaid aineid.

Suomenlinnas ei kasutata Soomes tavalist aadressisüsteemi, mille järgi igal majal on tänavanimi ja majanumber. Selle asemel koosnevad Suomenlinna aadressid tähest, mis märgib saart, ja selle järgnevast numbrist, mis tähistab maja. Näiteks C83 on Iso-Mustasaari maja number 83.

Suomenlinna kanti 1991. aastal UNESCO maailmapärandi nimistusse.

• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 

Vaata ka

• Suomenlinna kirik

Välislingid

• Suomenlinna infoportaal