Sumo

Sumo (jaapani keeles 相撲 sumō) on Jaapani traditsiooniline maadlus. Elukutseliste maadlejate puhul kasutatakse nimetust ōzumō (jaap. k. 大相撲 ōzumō), suur sumo, eristamaks seda harrastajate amazumōst (jaap.k. アマ相撲 amazumō). Ōzumō kasutamine tänapäeval on suhteliselt uus, kuigi ala ise on igivana ja selle alged ulatuvad kuni 2000 aastat tagasi.

Sumo maadlust peetakse ringis (dohyō), mille läbimõõt on 4,55 m (14,9 jalga) ja pindala 175 ruutjalga. Ringi täidab saviliiv ja see on traditsiooniliselt piiratud riisivihkudega. Sumoka eesmärk on vastane ringist välja trügida või tõsta. Võidu toob ka võte, mis sunnib vastast puudutama areeni pinda mõne muu kehaosaga peale jalataldade. Ametlikus sumotehnikate nimekirjas on üle 80 võtte. Vaatamata maadlejate kaalukusele kestavad mõned matšid vaid loetud sekundeid.

Esimesed kindlad teated Jaapanis korraldatud sumovõistlusest on pärit 642. aastast. Sellest ajast alates on pidevalt korraldatud sumoturniire keisri õukonnas. Turniir toimus sügiseste põllutööde lõppu tähistava püha ajal. Tollane sumo ei olnud siiski veel tänapäevane rangete reeglitega võistlus, vaid pigem lihtsalt käsitsivõitlus, mis võis lõppeda ka ühe osapoole surmaga. Keisri käsul pidi iga provints saatma oma esindaja, kes pidi oma kuludega kohale sõitma. Sumo on tihedalt seotud Jaapani usundi sintoismiga. Legendi järgi pidi jaapanlaste üks esiisa Take-mikazuchi võitlema rivaalitseva hõimupealikuga ja võitis teda. Veel tänapäevalgi korraldatakse mõnedes shinto-templites sumoga sarnast rituaalset tantsu, mis kujutab maadlust kami ehk jumalaga.

Tokugawa ajastul fikseeriti sumovõtete (kimarite) loend, mis koosnes 72 võttest. 2010. aasta seisuga on võtete nimekirjas 82 võtet pluss 5 nn mitte-võtet, mille tagajärjel matš lõppeb enne võtte sooritamist.

Alates 1958. aastast toimub aastas 6 ōzumō-turniiri, iga turniir kestab 15 päeva. Enne igat turniiri koostatakse uus sumomaadlejate edetabel (banzuke). Maadlejad jagunevad 6 võistlusklassi. Neist kõrgeim on makuuchi. Makuuchi kõrgeim positsioon on yokozuna. Yokozunasid on 1–2, neile järgnevad edetabelis ōzeki (2–5 maadlejat), sekiwake (2) ja komusubi (2). Neile järgnevad maegashira-maadlejad, keda on nii mitu, et koos ülemistel astmetel olevate maadlejatega oleks makuuchis kokku 42 maadlejat.

Alates 18. sajandist on mõnedes Jaapani piirkondades korraldatud ka naiste sumo (onnazumo) peamiselt rituaalseid etendusi. Profisumos ei ole naistel seni kohta, kuna vanade reeglite kohaselt on sumo ring püha ja naise käsi ega jalg ei tohi seda puudutada. Amatööride võistlusi korraldatakse siiski mitmel pool maailmas, ka Eestis tegutseb mitmeid noori naissumokaid.

Sumomaadleja kohta kasutatakse nimetusi rikishi (力士) või sumōtori (相撲取). Maadlejatele antakse nende jõudmisel makushita või jūryō-liigasse, kuid välismaa maadlejatel nende karjääri alguses võistlejanimi ehk shikona.

Välislingid