Soltau

Soltau
	Pindala: 204 km² (2017)
	Elanikke: 22 040 (31.12.2023)
	Koordinaadid: 52° 59′ N, 9° 50′ E
	Valla asend Heidekreisi kreisis

Soltau on keskmise suurusega linn Lüneburgi nõmmel Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Heidekreisi kreisis. Linna pindala on 203,25 km². 31. detsembril 2015 elas seal 22 044 inimest.

Nimi

Soltau nimi tuleb sõnadest Solt (sool) ja Au (jõgi).

Paiknemine

Soltau asub Bremeni, Hamburgi ja Hannoveri vahel Lüneburgi nõmmel Böhme jõe ääres.

Linnaosad

Soltaus on 16 linnaosa:

Ahlften
Brock
Deimern
Dittmern
Harber
Hötzingen
Leitzingen
Marbostel
Meinern
Mittelstendorf
Moide
Oeningen
Tetendorf
Wiedingen
Woltem
Wolterdingen

Ajalugu

Keskaeg

Lüneburgi nõmme piirkond on olnud asustatud juba neoliitikumi algusest umbes 4000 aastat tagasi. Soltau alal olid esialgu mõned üksikud talud. Soltau kogudus asutati arvatavasti 830. aasta paiku ja ehitati esimene puukirik Sante Johannis Baptista (Ristija Johannese).

Esimene ülestähendus Soltaust pärineb aastast 936 kui Curtis Salta ("talu soolasel jõel"). Kuningas Otto Suur andis valduse Quedlinburgi kloostrile. Ligikaudu 600 aasta jooksul tekkis Curtis Saltast Soltouwe küla. See paiknes piirkonnas Ristija Johannese kiriku ja Waldmühle veski vahel.

1304. aastal müüdi Soltau foogtkond Verdeni toomkapiitlile. 1383. ja 1388. aasta vahel rajati hertsogi käsul, kaitseks röövelparunite vastu, Böhme ja Soltau jõe kohtumiskohas Hageni ja Burgi lähedale küla, mis tänapäeval on kesklinn. Seejärel otsustati lammutada loss osana rahulepingust pärast Lüneburgi pärilussõda; samal ajal sai Soltau 15. juulil 1388 hüvitisena linnaõiguse. 1400. aastal anti gildile välja patentkirjad, mis andsid linnale õiguse kaubelda. 1440. aastal anti veel ühed erilised patendikirjad seppadele, rätsepatele, kingseppadele, lina- ja rõivavalmistajatele.

Pärilussõja tagajärgi Soltaus saab selgelt jälgida ja need hoidsid ära uue linna kiire kasvu; tingimused olid õnnetud ja paljud talud olid hävitatud. Veelgi enam, Soltau oli võimukeskustest kaugel, nii et see ei saanud palju otsest toetust, ja seal ei olnud kohalikke isandaid, kellel olnuks paigaga side.

1479. aastal sai Soltau Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna osaks ja loodi Amtsvogtei. 1511. aastal hävines linn täielikult tules.

Viimane teadaolev ratsaväe lahing toimus 1519. aasta juunis Wiehe Holtis Soltau lähedal ja on tuntud kui Soltau lahing, mis kujutas endast Hildesheimi piiskopkonna vaenuse haripunkti. Legendi kohaselt oli see vaid tänu Soltau linnakodaniku Harm Tydingu riukale, kes luiskas edasitungivate Braunschweigi vägedele, et ta teab suure Lüneburgi armee asukohta, ja juhtis nad ringiminekule, et linna uuesti ei hävitataks.

Reformatsioonil ei olnud Soltaus konflikti tänu Lüneburgi hertsogi Ernst I kindlale seisukohale ja temapoolsele luteriusu pühendunud tutvustamisele 1527. aastal.

Uusaeg

1533. aastal rajati raekoda vanasse kabelisse Marktstraßel, kuid see hävines tules. 1567. aastal hävitas veel üks suur tulekahju suure osa linnast. 1588. aastal püstitati esimene koolihoone, kuigi esimesed teated kooliõppest pärinevad juba aastast 1563. Katk möllas 1626. aastal ja elanikkond vähenes dramaatiliselt. Enne 1620. aastat oli mitu aastat õigusvaidlusi ehitusmaa omandamise pärast väljaspool linnamüüri.

Kolmekümneaastases sõjas purustati Soltau taas täielikult. Kõik, mis alles jäi, oli suur vare maastikus ja vaid üks hoone sellest ajast on alles. Võttis kaua aega, enne kui linn taastus süja tagajärgedest. Sõja jäljed ja 1632. aastal alanud piirkonna okupeerimine Rootsi vägede poolt on tänapäeval endiselt dokumenteeritud Ellinger Grenzstein ("Ellingeni piirikivi") poolt.

Turuõigus ja seetõttu õigus korraldada kaks laata aastas ja hobuste turg anti välja 1668. aastal. Vanalinna apteek (Alte Stadtapotheke) avati 1796. aastal, esimene keemik Soltaus.

Soltau sai oma esimese garnisoni 1712. aastal, samal aastal ehitati esimene rõivavabrik. Napoleon I väed okupeerisid linna 1803. aastal ja muutsid selle 1810. aastal Prantsusmaa piirilinnaks Vestfaali kuningriigiga. Soltau kuulus Harburgi kantonisse Bouches-de-l'Elbe departemangus. 1813. aastal lõpetasid Lützowi jalaväelased ja kasakad kümneaastase okupatsiooni. 1826. aastal ehitati Poststraßele vana raekoda (Altes Rathaus).

1873. aastal avati esimene raudtee läbi Soltau, liin ühendas Bremenit ja Berliini. 1901. aastal järgnes Nõmmeraudtee Hamburgi ja Hannoveri vahel ning 1912. aastal Osthannoversche Eisenbahnen liinid Cellesse ja Lüneburgi. 1885. aastal sai Soltaust kreisilinn (Kreisstadt). 1896. aastal ehitati gaasivabrik ning kaks aastat hiljem gümnaasium ja lasketiir.

1906. aasta jõuluõhtul hävitas tuli Ristija Johannese kiriku, mida on mainitud juba aastast 1464. See ehitati uuesti üles ja seisab tänapäevani. 1911. aastal pühitseti sisse luterlik kirik, teine asutatud protestantlik kirik, ja 1915. aastal järgnes katoliiklik Maarja kirik. Kuninga ohvitseride ratsakool asutati 1913. aastal.

Soltau laager (Lager Soltau), suurim Saksa sõjavangilaager Esimeses maailmasõjas, rajati 1914. aastal. Samal aastal alustati kaaliumisoolade (Kalisalz) kaevandamist Heinrichssegeni šahtis; see peatati vaid neli aastat hiljem sõja lõppedes, olles jõutud vaid 6 m sügavuseni. 1934. aastast oli mitu Wehrmachti üksust korteris Wolterdingeni laagris (Lager Wolterdingen) ja pärast Teise maailmasõja lõppu kasutati seda põgenike ja sunnitööliste majutamiseks kuni umbes 1960. aastani. 1945. aasta aprillis purustati linn osaliselt õhurünnakutes, milles oli palju rohkem tsiviilohvreid kui sõjaväelasi.

Samal kuul suutsid koonduslaagrite vangid põgeneda rongilt, mis oli peatunud Soltaus liitlaste õhurünnaku tõttu. Vange jahtisid Wehrmachti, SS ja Hitlerjugendi liikmed, abiks oli mitu linnakodanikku, ja 92 vangi lasti maha. Kuid mõned linnakodanikud riskisid oma eludega, pakkudes põgenikele toitu ja rõivaid. Sõjajärgsed kohtupidamised osavõtjate üle lõppesid õigeksmõistmisega tõendite puudumise tõttu. Sellest tulenevalt kõik, mida sai registreerida, olid mitmed kinnitatud tapmised, kuid mitte mõrvad.

Pärast Teist maailmasõda

1949. aastal sai Soltaust Briti garnison külma sõja ajal ja 7. soomusbrigaadi peakorteri asukoht. Nad asusid endisse SS ratsakooli linnaservas (Reitschule). Baasis elasid 207. sideeskadron ja 11. suurtükiväekompanii. See oli kõige põhjapoolsem teenistuskoht kõigile Briti BAOR (Briti Reiniarmee) sõjaväelastele, väljaarvatud väikesed eelpostid nagu Dannenberg, Hamburg ja Kiel kohas, mis tuntud kui Lääne-Saksamaa. Soomusmasinaid võis regulaarselt tänavatel näha nende teel polügoonile Lüneburgis ning peakorter vastutas lähedalasuva Soltau-Lüneburgi polügooni ja sellega seotud hüttidega Camp Reinsehleni eest. Sideeskadronil oli kolm väeosa, millest kaks olid soomustatud, kasutades FV432 variante telekommunikatsiooni otstarbel. Sõduritele anti linnaluba 18. septembril 1982 ja taas pärast naasmist esimesest Lahesõjast 1991. aastal. Nad marssisid sündmuse tähistamiseks läbi linna.

Briti kasarmute asupaik oli esimene Saksamaal, mis anti erakätesse 1993. aastal, aasta pärast Briti vägede väljaviimist. Tänapäeval asub vanades kasarmutes ärikeskus, mida kasutatakse arstipraksisteks ja sotsiaalseteks institutsioonideks. Seal on ka Alte Reithalle ('vana maneež') sündmuskeskus, millest on saanud oluline siseruumisündmuste paik pärast restaureerimise lõppu 2003. aastal.

1972. aastal sai Soltaust riiklikult tunnustatud spaa ja 1987. aastal määratleti see kui "riigi poolt tunnustatud linn soolveeravi vahenditega". 1974. aasta haldusreformiga liidendati 16 ümberkaudset küla uude omavalitsusse. 1977. aastal ühendati Soltau ja Fallingbosteli kreis Soltau-Fallingbosteli kreisiks; Soltau kaotas oma staatuse kreisikeskusena.

Heide Park avati 1978. aastal; tänapäeval on see suurim lõbustuspark Põhja-Saksamaal. Teised turismisihtkohad on Soltau terviseveed, mis avati 1990. aastal, ja Soltau mänguasjamuuseum, mis avati 1994. aastal. 1988. aastal asutati Soltau keskkoolis (Hauptschule) Showpalast ('etendustepalee'); see on Saksamaa ainus koolilaste kabaree.

1998. aastal avati Almi tööstuspiirkonnas retail park. 1996. aastast olid Soltaus olnud vaidlused 10 000 m² müügikoha ehitamise üle. Linn kukkus mitmel korral kohtutes läbi, viimati 2006. aastal Saksamaa Liiduhalduskohtus. Proteste juhtisid ümberkaudsed linnad Verden, Rotenburg ja Lüneburg. 2006. aastal alustati menetlust, et saada luba kalduda kõrvale planeerimiseesmärgist, mis võimaldaks turustuskeskuse rajamist vaatamata viimasele tagasilükkamisele. Liidumaa piirkondliku arengu programmi muutmisega 2008. aastal anti lõpuks luba rajada Lüneburgi nõmme turismipiirkonnas vabrikupoekeskus. Soltau linna jaoks algasid Bad Fallingbosteli linna ja Bispingeni valla piirkondlikud kohtuprotsessid. 2009. aasta veebruaris lõpetas selle protsessi kõrgeim liidumaa planeerimisosakond (liidumaa majandusministeerium), andes Soltau jaoks positiivse ning tema kahe konkurendi jaoks negatiivse tulemuse. Ehitus algas 2010. aastal, vaatamata Bispingeni kaebuse esitamisele. Seetõttu avati see 2012. aasta kevadel.

20. oktoobril 2004 tabas piirkonda maavärin. Selle tugevus oli 4,5 Richteri skaala järgi ja selle epitsenter oli Neuenkirchenis. Eelmine maavärin tugevusega 4 ja epitsentriga Soltaus oli 2. juunil 1977.

2005. aasta algusest on olnud vaidlused mälestusmärgi üle kaheksast iseloomulikust steelist Berliini holokausti mälestusmärgilt "kõigile natsirežiimi ohvritele". Ajalehe Böhme-Zeitung veebiuuring näitas aga, et enamus vastanutest olid mälestusmärgi vastu. See põhjustas rahvuslikult furoori ja andis mälestusmärgi pooldajatele põhjuse süüdistada vastaseid natsimeelsuses. Sellest hoolimata ei saa plaane mälestusmärgi püstitamiseks kesksesse kohta, nagu kohe jaama ees, läbi viia. See mälestusmärk ilmus 2006. aasta sügisest 2007. aasta märtsini kauge tapmistekoha lähedusse Sibirieni metsas (tänapäeval seisab täpselt selles kohas haigla). Soltau pikaaegsete elanike tohutut vastuseisu on sageli maha surutud nende poolt, paljude tsiviil- ja militaarohvrite mälestamise puudumisel nende endi ridadest, sest neid ei ole ilmselt mälestusmärgile lisatud.

2007. aasta märtsis tehti ettepanek linnakeskuse ümberkujundamise idee kohta. Schaper Markt, mis oli ehitatud 1970. aastatel ja 2004. aastast tühjana seisnud, jalakäijate sild (Fenner-Kringel) ja mitmekorruseline autoparkla lammutati 2008. aastal ning teater koliti Hagenisse, nii sai ehitada uue hoone kogu müügipinnaga 4000 m². Uus ostukeskus avati 2009. aasta märtsis.

Kultuur ja huvipaigad

Kirikud

Soltau kirikute hulka kuulub Ristija Johannese kirik, mida on esmamainitud 1464. aastal. Luterlik kirik oli teine protestantlik kirik, mis ehitati Soltausse (1911. aastal) pärast Ristija Johannese kiriku mahapõlemist 1906. aastal, ja oli vaid väike asendus. Teised sakraalehitised on 1915. aastal ehitatud katoliiklik Maarja kirik, Püha Vaimu kirik Wolterdingenis kui vana gooti stiilis nõmmekirik aastast 1245, 1349. aastal ehitatud Heidenhofi kabel ja 1888. aastal ehitatud Sõltumatu Evangeelse Luterliku Kiriku Zioni kirik.

Muuseumid ja vaba aja veetmise võimalused

Vana raekoja vastas kesklinnas on hoone, milles asub Soltau mänguasjamuuseum 600 m² näitusepinnaga ja Soltau muuseum. Viimane jälgib Soltau (eel)ajalugu kuni 200 000 aastat tagasi.

Ümbruskonnas on hästi tuntud lõbustuspark Heide Park. Teised rajatised on Soltau terviseveed (Soltau-Therme) ja Hof Lohi golfiväljak.

Teised vaatamisväärsused on Hagen koos selle tõstsilla ja niinimetatud Abielukaevuga (Heiratsbrunnen), mis ehitati 1978. aastal Karlheinz Goedtke poolt, Waldmühle raamatukogu ja Ratsmühle.

Pargid, looduskaitsealad ja kalmistud

Kesklinna lähedal on Breidingsgarten, maastikupark, mis kuulub kultuuripärandi kaitse alla. See loodi umbes 1850. aasta paiku Inglise stiilis ja hõlmab 11 ha ala. Aias, Itaalia stiilis ehitatud villa kõrval on varemed, vana taluhoone ning kala- ja ehistiigid. See on praegu erakätes, kuid seda võib siiski külastada.

Teised avalikud paigad linnas on Böhme Park ja Röders' Park am Halifax. Lähedalasuvad puhkealad on Wacholder Park, nõmmeala lambaaedikuga, Ahlftener Flatt, järv viimasest jääajast, mis on talviti populaarne uisutajatele, ja Kuhbachi mets. Soltau ümbruses on metsi, mis kuuluvad Soltau kloostrimetsa (Klosterforst), pindalaga kokku 14 500 ha, mida haldab Soltau kloostri metsaamet.

Soltau läheduses on mitu looduskaitseala: Böhmetal bei Huckenrieth, Ehbläcksmoor ja Schwarzes Moor Dannhorni lähedal.

Soltaus on kaks kalmistut, linnakalmistu ja metsakalmistu. On ka juudi kalmistu varemed, kuhu inimesi maeti aastatel 1721–1926.

Kultuur

Soltau kultuuriühing ja kultuurialgatus organiseerivad lugemisi ja kontserte linnas Böhme jõe ääres. Alates 2008. aastast toimub kultuurinädal Zwischenspiel - Das Zelt igal aastal, lugemiste, kontsertide, kabaree- ja teatrietendustega tsirkusetelgis. Alates 1995. aastast on ka Soltauer Gespräche ("Soltau kõnelused") ja Soltau kunstnike maja sündmusi, mis võtavad vastu kirjanikke, maalikunstnikke või muusikuid. Waldmühle raamatukogu osaleb suve lugemisklubi projektis, mis on osa NRW kultuurisekretariaadist (Kultursekretariats NRW).

Sport

Soltau vanim spordiklubi on MTV Soltau, mis asutati 1864. aastal. Tänapäeval pakub see tegelemisvõimalusi 16 spordialal, millest jalgpall on suurim oma nelja meeste, ühe naiste, nelja tüdrukute ja 15 poiste võistkonnaga igale eale.

Vanuselt teine klubi on SV Soltau, mis asutati 1912. aastal. Ka seal on peamine tegevus jalgpall. 2002. aastal alustas tegevust kolmas jalgpalliklubi, SG Inter Soltau, kuid see saadeti mõne aasta pärast laiali.

Vanim tenniseklubi on TC Blau-Weiß Soltau. Asutatuna 1952. aastal, avas see esimesed tenniseväljakud Soltaus. On ka teine tenniseklubi, TVC Soltau. 1993. aastal alustas lauatenniseklubi TTC 93 Soltau.

Piljardit on Soltaus mängitud 1987. aastast alates Piljardi Spordiklubis Triangel. Klubi mängib Alam-Saksi kõrgemas liigas ja osaleb mitmel Saksa turniiril.

On ka Schützenverein (laskurite klubi), Schützengilde Soltau Stadt und Land, mis korraldas oma esimese Schützenfesti 15. sajandil ja 1741. aastast alates on Schützenfest peaaegu igal aastal.

Soltaus on veel 20 või vähem väiksemat klubi, mis pakuvad umbes 30 eri tüüpi sporti.

Spordirajatised on sise- ja välisujula, kuus spordiväljakut, kaheksa spordisaali, maneež, golfiväljak, kolm tenniseväljakut, neli sportkeeglirada, bowling'u-rada, squash'i-väljakud, rulluisurajatis, poloväljak, tiikide rühm õngitsejatele ja 2000 m² spordihall Heidewitzka.

Saksamaa veepalli meistrivõistluste finaalid toimusid aastatel 1960–1971 Soltaus. Lisaks on Heide Park alates 2004. aastast kanuu kärestikuslaalomi iga-aastane toimumiskoht Saksamaa karikasarja osana. Heide Park korraldas ka 2003. aasta aprillis LAN Gamingu maailmameistrivõistluste finaali ja 2006. aasta septembris World Cyber Games Saksamaa kvalifikatsiooni e-spordis ning aastatel 1997–2003 iga-aastase postiotsasistumise maailma karikavõistluse.

Majandus

Tööstus

Paljud tööstus- ja kaubandusettevõtted asuvad Soltaus. Metallitööstuse ja masinaehitusvaldkonnas on lai valik ettevõtteid: Röders-Tec (ülikiired lõikamis-freesimismasinad, puhumisvormimine, tinasulam), G.A.Röders (matriitsvalu, survevaluseadmed, tööriistade valmistamine), Röhrs AG (tehase tootmine, tööstusrajatis, elektrijaamade hooldus), Saxlund International (veetavad mootorid, pumbad), Nortec (masinaehitus) ja Colt International (tehniline hoonekaitse).

Toiduainetetööstuses on ettevõtted nagu Harry-Brot (leib, koogid ja kondiitritooted) ja H&S Tee Pack Service (teepakkide pakkijad) ning tekstiilitööstuses: Gebr. Röders AG (vilt) ja Breiding (voodipesu) (asutatud 1836. aastal). Lisaks teeb ettevõte MVG Mathé-Schmierstofftechnik määrdeaineid ja Greenpeace Energy tuulepark toodab elektrit.

Kaubandus

Soltau on hagebau (ehitusmaterjalide, puidu ja plaatide vahendajate ostuühistu) ja JAWOLL (eripakkumiste turg) peakorter ning ettevõtte Deichmann SE (jalanõud) jaotuskeskus.

Ehitustööstuse ühistul ZEUS on linnas peakorter, nagu ka karja- ja lihakaupmeestel Raiffeisen Viehvermarktung Zentralheide ja SLC Container Terminalil 250 000 konteineriga Hamburgi sadamale. 1923. aastast 1990. aastate keskpaigani oli Edeka Groupi peakorter Soltaus; see on nüüd Mindenisse kolitud.

Pangad

Soltaus on Kreissparkasse Soltau pank ja oli 2008. aastani Volksbank Lüneburger Heide. Kui viimane ühines Volksbank Lüneburgiga, kolis peakontor Lüneburgi. Seal on ka Deutsche Bank ja Postbank harukontorid.

Haridus

Esimene dokumenteeritud kooliõpe toimus 1563. aastal kirikuteenri elutoas. 1588. aastal ehitati kiriku poolt esimene koolihoone Marktstraßele, esimene riigikool järgnes 1844. aastal. Hoones Mühlenstraßel asub veel tänapäevalgi Freudenthal algkool. 1894. aastal asutas linnarahvas kõrgema erakooli. 1923. aastal rajati keskkool.

Tänapäeval on Soltaus kolm algkooli (Grundschulen), keskkool (Gymnasium) ligi 1400 lapsega, Realschule, Hauptschule ja erivajadustega kool (Förderschule). Lisaks toetab heategevuslik Lebenshilfe Soltau erivajaduste keskust, lasteaeda kõneraskustega lastele, paranduslasteaeda ja sõime varaküpsetele õppijatele.

Soltau kutsekool (Berufsbildende Schule või BBS) on ühendkool nelja erineva haridussuunaga ühe katuse all. On olemas õigekeelsuse suund, mis on spetsialiseerunud majandusele, tehnika ja majanduse tehnilisele kõrgvoole (Fachoberschule) ja arvukatele kutsekursustele majandusteaduses, infotehnoloogias, tehnoloogias, kodumajanduses, õenduses, kosmeetikas, gastronoomias, põllumajandusteaduses, ehituses, puidutöötluses, metallitöötluses või juuksuriametis. Umbes 2400 koolilast osaleb.

Heidekreisi täiskasvanute koolituskeskus (Volkshochschule) asub Soltaus ja Walsrodes ja pakub praegu umbes 930 kursust.

Waldmühle raamatukogu on suurim kreisis. Heidekreisi muusikakool asub samuti Soltaus.

Meedia

Päevaleht Böhme-Zeitung ilmub aastast 1864 tiraažiga 12 116 eksemplari (2008. aasta 2. kvartal). Lisaks on tasuta nädalaleht Mittwoch aktuell tiraažiga 29 000 ja kaks korda nädalas ilmuv Heide-Kurier tiraažiga 44 000.

Taristu

Transport

Raudtee

Soltau jaam, mida Deutsche Bahn kutsub siiani Soltau (Hannover) (lühendatult Soltau (Han)), kuulub Hannoveri Raudtee Divisjoni ja asub Uelzeni–Langwedeli raudteel (KBS 116), mis on Amerikalinie osa, Bremenist Uelzenisse, ja Nõmmeraudteel (Heidebahn) (KBS 123) Buchholzist (Nordheide) Bennemühlenisse(-Hannoveri). Nõmmeraudteel on veel kaks peatust: Soltau Nord ja Wolterdingen.

Soltaus on ka kaubajaam (Soltau Süd) OHE võrgustikus kaubaveoühendustega Cellesse, Uelzenisse ja Lüneburgi. Nendel liinidel toimub ka regulaarne reisijatevedu. Lüneburgi transpordiühing (Arbeitsgemeinschaft Verkehrsfreunde Lüneburg) suunab aeg-ajalt reisironge nendele liinidele Cellesse ja Lüneburgi nime all Nõmmeekspress (Heide-Express).

Suviti on ka Ameisenbär ("Anteater"), ajalooline Wismari rööbasbuss 1937. aastast, mis sõidab Soltaust Bispingeni kaudu Döhlesse ja tagasi.

Vana Soltau–Neuenkircheni raudtee on nüüd üles võetud. Aastatel 1998–2001 sõitis rööbashaagissüstik Soltau-Harberist Veronasse Itaalias, mida kasutati mitmel korral nädalas ettevõtte alli-Frischdienst poolt, mis asus Soltaus. Harberi peatust kasutatakse nüüd vaid möödasõiduks.

Maantee

1959. aastast alates on Soltaul kiirteele pääsud Soltau-Süd ja Soltau-Ost autobahnil A 7 või E45. Teised olulised maanteed on Bundesstraßed B 3, B 71 ja B 209 ning Landesstraße L 163.

Lisaks regulaarsele piirkondlikule bussiliiklusele Verkehrsgemeinschaft Heidekreisi juhtimisel, mis ühendab Soltaud ümbritsevate linnade ja küladega, sõidab seal tasuta "elamusbuss" (Erlebnisbus) juulist oktoobrini läbi Lüneburgi nõmme, mis ühendab arvukaid turismisihtkohti piirkonnas. Kahel Erlebnisbus liinil on mitu peatust Soltaus ja Heide Parkis. Lisaks peatub linnas igapäeviti reisibussiliin Berliinist Magdeburgi ja Bremeni kaudu Cuxhavenisse, 'Berlin Linien Bus-Gesellschaft' juhtimisel. Suviti on busside otseliinid Heide Parki ka Hamburgist, Hannoverist, Lüneburgist ja Cellest.

Jalgrattasõit

Pikamaa jalgrattateed RFW 4 (Leine-Nõmme jalgrattatee) ja RFW 15 (Nõmmejalgrattatee või Heide-Radweg) Alam-Saksi pikamaarattateede võrgustikus ristuvad Soltaus. 2003. aastal töötati välja ja viidi ellu jalgrattateede kontseptsioon. Näiteks kerkisid jaama jalgrattakastid ja jalgrattavõrgustik laienes. Soltaus on neli Bett & Bike ('voodi ja ratas') paika, mida ADFC soovitab kui eriti "rattasõbralikke".

Sõpruslinnad

Coldwater, USA (aastast 1971)
Laon, Prantsusmaa (aastast 1972)
Osterburg, Saksamaa (aastast 1991)
Myślibórz, Poola (aastast 1997)
Zielona Góra, Poola, (aastast 1997)

Viited

↑ Alle politisch selbständigen Gemeinden mit ausgewählten Merkmalen am 31.12.2018 (4. Quartal), vaadatud 10.03.2019.
↑ Register of German municipalities (2023), vaadatud 16.11.2024.

Välislingid

[1] Alle politisch selbständigen Gemeinden mit ausgewählten Merkmalen am 31.12.2018 (4. Quartal), vaadatud 10.03.2019.

[2] Register of German municipalities (2023), vaadatud 16.11.2024.

[1]

[2]