Silmalaug
Silmalaug[1] ehk laug[2] (palpebra, mitm palpebrae) on paljude imetajate, lindude ja roomajate silma lisaelund. Laugude servale kinnituvad ripsmed. Liigutatav naha- ja lihasekurd tõenäiliselt kaitseb ja niisutab silmamuna eestpoolt.
Osal loomadest on ka nn kolmas silmalaug (palpebra tertia).
Silmalaud on mõlemal silmal ning need liigitatakse järgmiselt:
Kalad
[muuda | muuda lähteteksti]Kaladel silmalaud puuduvad.
Maolised
[muuda | muuda lähteteksti]Madude silmi ei kata liikuvad silmalaud, vaid kokkukasvanud laugudest moodustunud läbipaistev nahk – nahkkile, mis katab sarvkesta ja uueneb üheskoos kestamisega.
Inimene
[muuda | muuda lähteteksti]Laugude välimine pind on kaetud õhukese nahaga. Sisepinda katab aga lau-sidekest.
Lauhaigused
[muuda | muuda lähteteksti]1972. klassifitseeriti lauhaigustena järgmised haiguslikud seisundid: blefariit, blefaroptoos, entroopium, ektroopium, lagoftalm,odraiva, rahetera.[4]
Nüüdisajal on lauhaigused klassifitseeritud Eestis kehtiva RHK-10 alampeatükis H00-H06 – Silmalau, pisaraelundite ja silmakoopa haigusseisundid, mida vajadusel täpsustatakse vastavates alamjaotistes.
Alamjaotised | Nimetus |
---|---|
[H00] | Hordeool ehk odraiva ja kalaasion ehk rahetera |
[H01] | Muu laupõletik |
[H02] | Lau muud haigusseisundid |
[H03] | Lau haigusseisundid mujal klassifitseeritud haiguste korral |
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Meditsiinisõnastik" 700:2004.
- ↑ E.Ernits, E.Nahkur, Koduloomade anatoomia, lk 395-396, Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
- ↑ Meeli Roosalu. Inimese anatoomia. Kirjastus Koolibri, lk 233, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
- ↑ Eesti nõukogude entsüklopeedia. Kirjastus Valgus, 4. köide (KIRV-MAAO),lk 368, Tallinn, 1972.
Tsitaadid Vikitsitaatides: Silmalaug |