Seisuste kaotamise seadus

Seisuste kaotamise seadus oli Eesti Asutavas Kogus 9. juunil 1920 vastu võetud ja sama aasta 27. augustil jõustunud seadus, millega kaotati Eestis seisused (aadel, vaimulikud, linnaelanikud ja talupojad), kõik seadused ja määrused, mis sisaldasid seisuslikke õigusi, eesõigusi, kohustusi ja õiguste kitsendusi, sealhulgas eriti Balti provintsiaalseadustiku II jagu.

Eestimaa ja Liivimaa talurahvaseadus kaotasid kehtivuse ja Balti eraseadus jäi ainsaks eraseaduseks, välja arvatud endise Peterburi ja Pihkva kubermangu maa-alad, kus jäi kehtima Vene tsiviilseadustik (seda sätet ei viidud tegelikult ellu).

Seaduse põhisätted

Seaduse kohaselt:

• Eesti demokraatlikus vabariigis kaotati ära kõik seisused. Seadusega kaotasid Eesti vabariigis oma jõu kõik seadused ja määrused, mis sisaldavad seisuslikke õigusi, eesõigusi, kohustusi ja õiguste kitsendusi ehk üleüldse seisuslikke iseäraldusi. Keelatud on igasuguste seisustest olenevate nimetuste, aunimede ja tiitlite ametlik tarvitamine.
• Seisuslikkude asutuste ja varandused likvideeriti:
  • § 1. Endiste seisuslikkude vallakogukondade liikuvad ja liikumata varandused läksid vastavate seisuseta valdade omanduseks.
  • § 2. Kõik rüütelkondade ja nende seisuslikkude asutuste liikuvad ja liikumata varandused tunnistati riigi omanduseks.
  • § 3. Kõik rüütelkondade ja nende seisuslikkude asutuste liikuvad ja liikumata varandused, samuti need varandused, mis olid rüütelkondade asutuste valitsemisel, võeti vabariigi valitsuse valdamisele või valitsemisele järgmiste ministeeriumide kaudu: a) kõik väljaspool linnade piire seisvad maatükid, milledel põllumajanduslik iseloom, võeti ühes nende päralduste ja inventaariga põllutöö ministeeriumi alla; b) kõik heategevad ja hoolekande asutused, ühes nende liikuva ja liikumata varandusega, samuti kõik rüütelkondade valitsemisel olnud lihtvarandused (Stiftungen) töö- ja hoolekandeministeeriumi alla; 6) rüütelkondade poolt ülevalpeetavad koolid, muuseumid ja raamatukogud kõigi hoonete, sisseseade ja nende päralt olevate varandustega haridusministeeriumi alla; e) rüütelkondade vaestelastekohtud, nende asjaajamine, arhiivid ja kõik, mis nende kohtutega ühenduses, kui ka sihtvarandused, mis senini maksvate seaduste ehk sellekohaste põhikirjade järele mõisnikkude vaestelaste kohtute valve all seisid kohtuministeeriumi alla; g) kõik muud rüütelkondade liikuvad ja liikumata varandused, ükskõik missugused ja mil kujul, samuti need varandused, mis olid rüütelkondade asutuste valitsemisel siseministeeriumi alla.

Seniste seisuslike (talupoegade) valdade varandused läksid mitteseisuslike valdade omandusse ning rüütelkondade varandused riigile, välja arvatud Kuressaare loss, mis läks Kuressaare linnale.

Vaata ka

• Eestimaa rüütelkond, Liivimaa rüütelkond, Saaremaa rüütelkond
• von

Kirjandus

• Gildede varandus jagamisele. Kaja, 8. veebruar 1929, nr. 33, lk. 9.

Välislingid

 Seisuste kaotamise seadus – alliktekstid Vikitekstides