Mine sisu juurde

Saturnaalid

Allikas: Vikipeedia
See artikkel See artikkel räägib pidustustest. Teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Saturnaalid (täpsustus).

Saturnaalid
"Saturnalia" (Antoine-François Callet, 1783)
Tähistamiskoht Vana-Rooma
Tüüp Vanarooma usupüha
Tähistamisviisid Avalikud pidustused, karnevalid, kingituste tegemine, hasartmängude mängimine
Kuupäev 17.–23. detsember

Saturnaalid (ld saturnalia) olid Saturnuse auks peetud Vana-Rooma pühad ja pidustused. Need toimusid Juliuse kalendri järgi 17. detsembril, hiljem 17.–23. detsembrini. Saturnaale tähistati ohverdustega Saturnuse templis ja Rooma foorumis, seejärel toimus avalik bankett. Pühade ajal tehti üksteisele kingitusi. Päevade jooksul toimusid karnevalid ja pidustused, Rooma sotsiaalsed normid ei kehtinud: hasartmängud olid lubatud ning orjapidajad olid enda orjadele teenijateks, kuna saturnaale peeti kõikide inimeste vabaduse ajaks.[1] Saturnaalide ajaks valiti saturnaalide kuningas, kes jagas käsklusi ning haldas pidustusi. Kingitused olid tavaliselt kiiksuga ning valmistatud vahast või sigillaria savist. Luuletaja Catullus nimetas saturnaale "parimateks päevadeks".[2]

Saturnaalid olid vaste Vana-Kreeka kronia pidustustele, mis toimusid Atika kalendri hekatobaioni kuus ehk suve keskel. Mõnede roomlaste jaoks oli saturnaalidel ka teoloogiline tähtsus, kuna nad nägid seda Saturnuse kuldaja taastamisena. Uusplatonistliku filosoofi Porphyriose tõlgenduse järgi sümboliseeris saturnaalidega kaasnev vabadus "hingede tegemist surematuks". Saturnaalid võisid mõjutada hilisemaid Lääne-Euroopa kesktalviseid pidustusi, nagu jõulud, süütalastepäev ja kolmekuningapäev.

  1. Miller, John F. "Roman Festivals," in The Oxford Encyclopedia of Ancient Greece and Rome (Oxford University Press, 2010), p. 172.
  2. Catullus 14.15 (optimo dierum), as cited by Mueller 2010, lk 221

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]