Ruumipoliitika

Ruumipoliitika on valdkondadeülene väärtuspõhine kokkulepe elukeskkonna sihipäraseks kujundamiseks võimalikult paljudele ühiskonna liikmetele sobivaks, mugavaks ja tervislikuks. Ruumipoliitika hõlmab üldist kokkulepet ruumiotsuste ehk ruumi mõjutavate otsuste osas, sealhulgas ruumis kajastuvate väärtuste püsimise tagamiseks, aga ka väärtuspõhise planeerimis-, projekteerimis- ja arendustegevuse elluviimiseks vajalikke süsteemseid väljundeid kinnisvarapoliitikas, maapoliitikas, regionaalpoliitikas, kultuuripoliitikas, ehituspoliitikas, sotsiaalpoliitikas, keskkonnapoliitikas jne.

Ruumipoliitika on aluseks väärtuspõhisele ruumiloomele ehk ehitatud keskkonna väärtuspõhisele kujundamisele, mis nõuab mitmete tegevuste koordineerimist, näiteks maa-alade planeerimine ja maastike kujundamine, ehitiste ja rajatiste arhitektuuri ja insenertehniline kavandamine, renoveerimine ja restaureerimine, ehitusprotsesside juhtimine ning arhitektuuripärandi ja keskkonna säästev kasutamine ja hoid. Ruumipoliitika arvestab riigi ja kodanike vajadusi ning aitab tagada ruumiväärtuste püsimist tulevastele põlvkondadele.

Ruumipoliitika töövahendid

Riigi tasandil

• Planeeringud (üleriigiline planeering, maakonnaplaneering, eriplaneering)
• Load (kaevandamisluba, raieluba, kooskõlastused ehituslubade, kasutuslubade tarvis)
• Arengukavad, strateegiad ja programmid (valdkondlikud ja üldised riiklikud)
• Võrgustike korraldus (koolid, haiglad, pääste, teenused)
• Investeeringud taristusse (teed, koolid, haiglad, koolid, muuseumid)
• Oma kinnisvara haldamine ja arendamine
• Seadused, määrused, korralduskavad
• Normid, standardid
• Nõustamine, juhendid, heade praktikate näitlikud kogud
• Haridus: õppekavad, koolitustellimus, täiendkoolitus

Omavalitsuse tasandil

• Planeeringud (üldplaneering, detailplaneering)
• Load (ehitusluba, kasutusluba)
• Struktuurplaanid
• Avaliku ruumi projektid
• Arengukavad, strateegiad ja programmid (valdkondlikud ja üldised)
• Nõustamine, juhendid, koolitused, heade praktikate näitlikud kogud
• Ruumiharidus – üldharidusest erialahariduseni

Hea ruumiline lahendus on

• funktsionaalne – lahendus on kavandatud otstarbel hästi kasutatav. Hea kasutatavus tähendab üldjuhul mugavat, otstarbekohast ruumijaotust, mööblipaigutust, valgustingimusi, klimaatilist juhtimist. Ruumid ja alad on sobiva suurusega ja omavahel loogiliselt seotud. Näiteks elamu sobib hästi elamiseks inimestele, kellele see mõeldud on; teater sobib hästi etenduste andmiseks ja lavastuste ettevalmistamiseks; tänavad sobivad liikumiseks nii inimestele kui autodele ja pakuvad lisaks võimalust seal ka pikemalt viibida. Funktsionaalsus võib hoone või linnaruumi lahenduse eluea jooksul muutuda, seega on ka paindlikkus funktsionaalsuse puhul oluline.
• ilus – lahendus sobib konteksti ja kasutajate kultuuriliste tõekspidamistega ilu küsimuses. Hea lahendus ei solva oma väljanägemisega, ta pakub valdavale osale kasutajatest naudingut ja rahulolu. Ilu saavutatakse tundliku kavandamise ja asjatundliku ehitamise abil. Ühiskonna vaates on eriti oluline avaliku ruumiga kontaktis oleva ruumiosa ilu.
• säästlik – lahendus kasutab majanduslikke ressursse arukalt. Ruumilise lahenduse kuludena tuleb näha projekteerimise, ehitamise, ekspluatatsiooni ja lammutamise kulusid, samuti kaudseid kulusid, mis tekivad liikuvuse, energia- ja toidutootmise, hariduse, tervishoiu ja kaitsekulutusi ning loendamatut hulka muid kulutusi. Ruumilise lahenduse säästlikkus ilmneb võimalikult paljude kulurühmade koosvaates.
• ligipääsetav – hea lahendus on kättesaadav kõigile kasutajarühmadele ning ta arvestab eri gruppide erivajadustega. Hea ruumiline lahendus võimaldab ligipääsu erineval viisil liikuvatele, erineva suuruse ja vanusega inimestele. Hea lahendus sobib kasutamiseks kõigile, kelle jaoks ta on ette nähtud.
• kohanduv – hea lahendus laseb ennast tellimuse, ühiskondliku või majandusliku olukorra muutudes kohandada. Ruumiliste lahenduste muutmine on kallis. Seetõttu laseb hea lahendus ennast uues olukorras võimalikult väikeste ringikorraldustega järgmises funktsioonis kasutada. Kuna tulevik ei ole ette teada ei tellijale, arhitektile, ega omavalitsusele, saab kestlikkust taotleda põhiliselt spetsiifilise funktsionaalsuse arvelt.
• keskkonnasõbralik – hea lahendus näeb looduskeskkonnas väärtuslikku ühisressurssi, ta hoiab, arendab ja võimendab ruumilise keskkonna looduslikke komponente.
• pärandisõbralik – lahendus arvestab ajaloolise kontekstiga, kultuuri ainelise ja vaimse koosseisuga ning kasutab seda olulise ressursi ja tööriistana.
• sotsiaalne – hea lahendus arendab ühiseid väärtusi, ta seob meid ja suurendab omavahelist lävimist.
• helde – hea lahendus ei piirdu tellimuse täitmisega, ta pakub midagi lisaks. Hea lahendus ületab vaataja ja kasutaja ootused, ta pakub kogemusi, mida ei saa eeldada ja mõõta. Hea ruumiline lahendus rikastab meie elu.