Ristna

See artikkel räägib paikkonnast; laeva kohta vaata artiklit Ristna (laev 1957); miiniveeskaja kohta Ristna (miiniveeskja-traaler).

---

"Ristna nina" suunab siia. Harju maakonna nina kohta vaata artiklit Ristna nina (Harju maakond).

Teise maailmasõja aegne rannakaitsepatarei nr 42, (III-130) kahuriõu Kalana külas Ristnal

Sõjaväeosa 52283 lokaatorijaama radarimägi

Ristna (kohakääne Ristnale) on paikkond Hiiumaal Kõpu poolsaare tipuosas Kalana küla territooriumil, Hiiumaa läänepoolseim paik.

Selle tuumikosa moodustavad kaks Läänemerre ulatuvat nina: Lõuna-Ristna neem ja Põhja-Ristna neem. Viimase lähedal asub Ristna tuletorn.

Ristna rannik on arvele võetud ürglooduse objektina.

Ristnale viib Puski–Kõpu–Ristna tee.

Ristna nimi koosneb sõnadest rist ja nina ('maasäär, neem'). Viimane lühenes -na-ks ja sellele lisati uuesti liigisõna nina.

Saksa keeles on mitte ainult Ristnat, vaid kogu Kõpu poolsaart nimetatud Hiiumaa järgi sõnaga Dagerort.

Ristnat on esmamainitud 1728. aastal, kui seal elas talupoeg Ristininna Marti Widas.

Hiiumaa läänepoolseima kohana oli Ristnal strateegiline tähtsus. Ristna lähedalt möödusid tähtsad laevateed, mis tõi kaasa ka ilmaennustamise vajaduse. Nõukogude võim rajas Ristnale Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse rannakaitsepatarei nr 42, (III-130) suurtükiõued ja tulejuhtimispunkti ning Ristna patarei, samuti Ristna meteoroloogia- ja hüdroloogiajaama. Tsivilistidele oli aastakümneid pääs Ristnale piiratud.

• 
  Ristna prožektorimägi
• 
  Ristna riviplats