Reini provints

Reini provints
saksa Rheinprovinz
Lipp Vapp
Pindala: 24 477 km² (1939)
Elanikke: 7 915 830 (1939)
Rahvastikutihedus: 323 in/km²
Valitsus paiknes: Koblenzis

Reini provints (saksa: Rheinprovinz), ka Reini Preisimaa (Rheinpreußen) või Reinimaa (Rheinland), oli aastatel 1822 kuni 1946 Preisimaa kuningriigi ja Preisimaa Vaba Riigi läänepoolseim provints Saksa Riigis. See loodi Alam-Reini ja Jülich-Kleve-Bergi provintsidest. Selle pealinn oli Koblenz ja aastal 1939 elas seal 8 miljonit inimest. Hohenzollerni provints oli sõjaliselt Reini provintsi ülempresidendi (Oberpräsident) alluvuses.

Reini provints piirnes põhjas Hollandi, idas Preisimaa provintside Vestfaali ja Hessen-Nassau ning Hessen-Darmstadti suurhertsogkonnaga, kagus Pfalziga (Baieri kuningriigi ringkond), lõunas ja edelas Lorraine'iga ning läänes Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga.

Väike eksklaav Wetzlar Hessen-Nassau ja Hessen-Darmstadti suurhertsogkondade vahel oli samuti Reini provintsi osa. Birkenfeldi vürstkond, teisest küljest, oli Oldenburgi suurhertsogkonna enklaav.

Aastal 1911 oli provintsi suurus 10 423 km²; ulatus põhjast lõunasse oli ligi 200 km ja suurim laius oli veidi alla 90 km. See sisaldas umbes 200 km Reini jõest, mis moodustas provintsi idapiiri Bingenist Koblenzini ja voolab siis põhja-loode suunas läbi provintsi, järgides ligikaudu selle idapiiri.

Reini provints, 1905