Mine sisu juurde

Rein Vihalemm

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Rein Vihalemm Eesti filosoofia 7. aastakonverentsil Tartus 29. augustil 2011
Rein Vihalemm, 2012

Rein Vihalemm (9. detsember 1938 Pärnu – 18. juuli 2015 Tammiste küla, Sauga vald, Pärnumaa[1][2]) oli eesti teadusfilosoof, filosoofiakandidaat. Tema peamised uurimisvaldkonnad olid keemia ajalugu ja keemiafilosoofia, Eesti teadusfilosoofia ajalugu ning Thomas Kuhni retseptsioon.

Elukäik

[muuda | muuda lähteteksti]

Rein Vihalemm lõpetas 1957. aastal Lydia Koidula nimelise Pärnu 2. Keskkooli. 1963. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli keemia erialal, 1966. aastal aspirantuuri filosoofias. Ülikoolis oli ta kursusekaaslaste seas Jüri Kukk, kellest ta avaldas mälestusi ajakirjas Looming.[3]

1969. aastal kaitses Vihalemm NSV Liidu Teaduste Akadeemia Filosoofia Instituudis kandidaadiväitekirja "Стадии развития учения о химическом сродстве с точки зрения основных ступеней познания" (juhendaja B. M. Kedrov). 1974. aastal atesteeris VAK ta dotsendiks.

Aastail 1966–2015 oli Vihalemm Tartu Riikliku Ülikooli (hiljem Tartu Ülikooli) filosoofiaõppejõud (1974–1992 ja 1997–2002 dotsent, 1992–1997 ja 2002–2004 teadusfilosoofia korraline professor, 1996–1998 sealsamas filosoofiaosakonna juhataja; 2005. aastast surmani erakorraline professor)[1]. Aastal 1992 rajas ta Tartu ülikooli teadusfilosoofia õppetooli. 2008. aastal, mil ta valiti emeriitprofessoriks, oli tema publikatsioonide koguarv 107.[4] Vihalemm juhendas tervet rida magistri- ja doktoriväitekirju; tema juhendatavate seas olid näiteks Bruno Mölder, Jüri Eintalu, Leo Näpinen, Anto Unt ja Jaan Kivistik.

1979. aastast oli Vihalemm Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühenduse liige[1], 1996. aastast selle juhatuse ja 2001. aastast volikogu liige, seejärel teadusfilosoofia ja -metodoloogia sektsiooni esimees. Tartu Ülikooli filosoofia osakonna magistri- ja doktoriväitekirjade kaitsmisnõukokku kuulus ta alates selle asutamisest 1992. aastal, 1995–1998 oli ta nõukogu aseesimees ja 1998–2004 esimees[viide?]. Rein Vihalemm oli ka Rahvusvahelise Keemiafilosoofia Seltsi asutajaliige (1997)[1]. 2005. aastast oli ta Eesti Maaülikooli Karl Ernst von Baeri maja teadusloo uurimise keskuse nõukogu liige.

Rein Vihalemm uuris teadusliku tunnetuse ajalugu ja metodoloogiat, epistemoloogiat, üldist teadusfilosoofiat, keemia ja selle ajaloo filosoofiat ning (teadus)filosoofia ajalugu (Eestis).[4]

Vihalemm seisis eestikeelse teaduse eest, pidades oluliseks, et Eesti teadus ei muutuks ingliskeelseks. Samal põhjusel toetas ta aktiivselt Eesti filosoofia aastakonverentside püsimist eestikeelsena.

Teadusideed ja -vaated

[muuda | muuda lähteteksti]

F-teadus ja teaduste liigitus

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis f-teadus

Rein Vihalemma liigituse järgi jagunevad teadused kol­meks: f-teadused (näiteks füüsika), loodusloolised teadused ja humanitaar-sotsiaaluuringud.[5]

"Vihalemma loodud F-teaduse mudel aitas mõista, miks on just füüsika kujunenud etalonteaduseks ja kuivõrd see etalon on rakendatav kõigile teadustele," iseloomustati F-teadust kui teadusmudelit järelehüüdes Rein Vihalemmale Tartu Ülikooli kodulehel.[6]

Praktiline realism

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Praktiline realism

Rein Vihalemm pooldas teadusfilosoofias praktilist realismi, mis on iseloomustatav viie teesiga:

"1) teadus ei kujuta maailma, "nagu ta tegelikult on" jumala vaatepunktist;

2) tõsiasi, et maailm ei ole ligipääsetav sõltumatult teooriatest – või täpsemalt öeldes paradigmadest (praktikatest) – mida teadlased välja töötavad, ei tähenda, nagu Putnami sisemine realism (või sotsiaalkonstruktivism) oleks aktsepteeritav;

3) teadus kui teoreetiline tegevus on vaid üks aspekt sellest (teadusest) kui praktilisest tegevusest, mille põhivorm on teaduslik eksperiment, mis omakorda leiab aset reaalses maailmas, olles eesmärgipärane ja kriitiliselt teooriast juhinduv konstruktiivne, manipulatiivne, materiaalne sekkumine loodusesse;

4) teadus kui praktika on ka ühiskondlik-ajalooline tegevus, mis muu hulgas tähendab, et teaduslik praktika sisaldab ka normatiivset aspekti, ja see omakorda tähendab, et maailm, nii nagu ta on teadusele ligipääsetav, pole samuti normidest vaba;

5) kuigi mitte naiivne ega metafüüsiline, on see kindlasti realism, sest see väidab, et see, mis on teadusliku praktika kujul antud, on reaalse maailma aspekt."[7]

Vihalemma lähenemise taustal on Karl Marxi praktika (ühiskondlik-ajaloolise praktika kontseptsioon, mida Vihalemm peab realistlikuks, täpsemalt materialistlikuks[8].

Vihalemma praktilisele realismile on lähedane Sami Pihlströmi pragmatismist lähtuv pragmaatiline realism[9], kuigi erinevalt Marxi lähenemisest lähtub see indiviidist isegi ühiskondliku tegevuse puhul (Marx rõhutab ka indiviidi tegevuse ühiskondlikku ja ajaloolist iseloomu)[8]. Pragmatistlikku teadusfilosoofiat võib tõlgendada teadusliku realismi vormina, milles rõhutatakse teaduse praktilist loomust[10]. Hilary Putnami sisemine realism, mille Pihlström on paigutanud pragmaatilise realismi alla, ei ole Vihalemma järgi realism, sest realism nõuab eeldust, et maailm eksisteerib objektiivselt, vaimust sõltumatult; lisaks nõuab Vihalemm realismilt materialismi, mis välistab objektiivse idealismi, subjektiivse idealismi ja dualismi[11]. "Praktilise realismi (ehk praktilise materialismi) järgi ei saa teadvus, vaim (mind) ega vaim (spirit) ei saa eksisteerida enne ühiskondlik-ajaloolist praktikat ega sõltumatult sellest ning see praktika ei saa olla "väljaspool" objektiivset reaalsust."[11] Seevastu naiivne ehk mittekriitiline realism ja metafüüsiline realism väidavad, et maailma on kuidagi võimalik "näha" "väljaspool" praktikat[11]. Erinevalt praktilisest realismist ei seleta traditsiooniline arusaam teadmisest, keelest ja tõest, mis on teadmine (mida nähakse vaid mõistete ja keeles väljendatud tõeste väidete sisuna), kuidas see leitakse ning kuidas või kas see on seotud reaalsusega (keel ja teadmine, mis keeles kuidagi sisaldub, on just nagu väljaspool reaalset maailma); praktilise realismi järgi kujunevad teadmine ja keel ning ka tunnetuse subjekt ja tunnetatav maailm praktikas[11]. Teadmine ei ole tunnetuse subjektist sõltumatu maailma representatsioon ja tunnetuse subjekt ei ole mõistetav sõltumatult tunnetatavast maailmast[11]. Objektiivne maailm eksisteerib inimeste jaoks reaalselt ainult praktika kaudu[11]. Teadmist tuleb pidada mõistmiseks, kuidas maailm kujuneb praktikas, kuidas ta saab määratletud[11]. "Lähtumine praktikast aitab selgitada, et reaalsuses ei saa objektiivne maailm olla teadmise jaoks haaramatu "asi iseeneses", vaid nähtub "asjana meie jaoks". Mõiste "asi iseeneses" on tühi abstraktsioon, kus ammendamatu objektiivne maailm on tehtud määratlematuks, välistades igasuguse kokkupuute subjektiga."[12]

Praktilist realismi võib vaadelda naturalismi liigina. See lähenemine lükkab tagasi mis tahes metafüüsilised alused. Vihalemm peab põhimõtteliselt praktilisele realismile vastavaks Joseph Rouse'i praktikapõhist teadusfilosoofiat ja radikaalset naturalismi.[13]

Vihalemm nõustus paljus ka Ilkka Niiniluoto kriitilise teadusliku realismiga. Et teaduslikku maailmaseletust vahendab meie praktiline ja teoreetiline tegevus, on meie maailmakirjeldused ehk "maailmaversioonid" alati suhtelised (meie suhtes). Ent maailm ise ei ole suhteline: maailmaversioonid ongi maailma enese versioonid. Kuigi nad kujutavad maailma mõistestike, Kuhni mõttes paradigmade, mis tõlgenduvad praktikatena, kaudu, ütlevad nad midagi maailma enese kohta, nii nagu meie konstrueeritud teooriad, mis oma teoreetilistes mudelites sisaldavad eksperimentaalselt põhjendatud idealisatsioone, sest teoreetilised mudelid sarnanevad reaalsete süsteemidega. Niiniluoto keele- ja loogikakeskne lähenemine on Vihalemma meelest siiski liiga abstraktne, sest see ei põhine praktika kontseptsioonil. Niiniluoto pooldab tõe vastavusteooriat, praktiline realism võimaldab aktsepteerida deflatsioonilist tõeteooriat[14]. Niiniluoto rõhutab ka, et on tähtis eristada identifitseerimata ja identifitseeritud objekte. Maailm ise sisaldab identifitseeritavaid mitteidentifitseeritud objekte, kuid mitte "ennastidentifitseerivaid" objekte; nad on potentsiaalselt identifitseeritavad meie poolt.[15]

Vihalemm leidis kokkulangemisi praktilise realismiga ka Nicholas Maxwelli vaadetes, kuigi Maxwell ei lähtu sõnaselgelt praktikast. Praktiline realism kiidab heaks standardse empirismi kriitika, kuid praktilises realismis ei teki vajadust valida standardse empirismi ja metafüüsikat sisaldava teaduse vahel.[16]

Poliitiline tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Rein Vihalemm oli 1990. aastal asutatud Eesti Sotsiaaldemokraatliku Partei asutajaliige. 8. septembril 1990 toimunud kongressil, kus ühinesid neli sotsiaaldemokraatlikku parteid (Eesti Sotsiaaldemokraatlik Iseseisvuspartei, Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondis, Vene Sotsiaaldemokraatlik Partei Eestis, Eesti Demokraatlik Tööerakond), valiti Rein Vihalemm programmi- ja põhikirjakomitee liikmeks.[17] Sotsiaaldemokraatliku partei liikmeks jäi ta surmani.

Tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Leedu filosoofiaajakiri Problemos nimetas Vihalemma 75. juubeliga seoses avaldatud artiklis teda Baltimaade kõige mõjukamaks teadusfilosoofiks.[1]

Isiklikku

[muuda | muuda lähteteksti]

Rein Vihalemm oli luuletaja ja kunstniku Arno Vihalemma poeg, ajakirjandusteadlane Peeter Vihalemm on tema noorem vend. Rein Vihalemma abikaasa oli biokeemik Tiiu Vihalemm, sotsioloog Triin Vihalemm on nende tütar.[21]

2007. aastal aitas ta korraldada isa maali- ja graafikanäituse kodulinnas Pärnus, mida nad olid Arno Vihalemma eluajal arutanud ka kirjavahetuses.[22] 2011. aastal toimunud konverentsil "Muusad ja marionetid. Arno Vihalemm 100" kõneles Rein Vihalemm perekonna nimel, kinnitades, et "koju tagasi tulemise mõte ei kadunud nende perekonnas lõpuni".[23]

Vihalemma hobi oli kalapüük.[1]

Publikatsioone

[muuda | muuda lähteteksti]

Raamatuid

[muuda | muuda lähteteksti]

Artikleid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Rein Vihalemm "Kas teaduse piirid või tegelik algus?: Ilya Prigogine'i teadusekäsitusest" Akadeemia 12/1995, lk 2527–2540
  • Rein Vihalemm "Chemistry as an interesting subject for the philosophy of science" Rmt: "Estonian Studies in the History and Philosophy of Science" Kluwer, 2001, lk 185–200
  • Vihalemm, R. (2007). Philosophy of chemistry and the image of science. Foundations of Science, 12(3), 223–234.
  • Vihalemm, R. (2007). A. Whitehead's Metaphysical Ontology and I. Prigogine's Scientific Ontology: From a Point of View of a Theoretical Conception of Science. Problemos, 71, 78–90.
  • Vihalemm, Rein; Müürsepp, Peeter (2007). Philosophy of science in Estonia. Journal for General Philosophy of Science, 38(1), 167–191.
  • Vihalemm, R. (2008). Teoreetiline ja teadusfilosoofia Nõukogude ajal. In: Eesti filosoofia aastakonverents 2008 "Eesti filosoofia juured, võrsed ja õied" 5.-7. juuni, Tartus. Eesti filosoofia aastakonverents 2008 "Eesti filosoofia juured, võrsed ja õied" 5.-7. juuni, 2008. Tartu: Tartu Ülikool, 2008.
  • Vihalemm, R. (2009). On the problem of metaphysics in theoretical chemistry . In: ISPC 2009 Abstracts : Summer Symposium of the International Society for the Philosophy of Chemistry, 2009, Aug. 13–15. Philadelphia, PA . Philadelphia: Chemical Heritage Foundation, 2009, 26–28.
  • Vihalemm, R. (2009). Teaduslik teooria kui teadusfilosoofia kategooria (Abstract: Scientific Theory as a Category of Philosophy of Science). Studia Philosophica Estonica, 2(1), 32–46
  • Vihalemm, R. (2010). Standardse teadusliku realismi ja empirismi alternatiiv. In: Eesti filosoofia VI aastakonverentsi teesid. : Eesti filosoofia VI aastakonverents. Tallinn, TTÜ, 15.-16. mai, 2010. Tallinn: TTÜ, 2010.
  • Vihalemm, R. (2011). Towards a Practical Realist Philosophy of Science. Baltic Journal of European Studies, 1(1(9)), 46–60

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 "Pärnu jõel surma saanud kalamees oli tuntud Tartu Ülikooli professor Rein Vihalemm" Delfi, 19. juuli 2015
  2. ↑ "Pärnu jõel uppus paadiga ümber läinud kalamees" Pärnu Postimees, 18.07.2015
  3. ↑ Jekki (Jevgeni) Rjazin, Rein Vanja Kodanikud soovivad Jüri Kukele 70. sünniaastapäevaks mälestussammast[alaline kõdulink] Postimees/Sõltumatu Infokeskuse pressiteade, 21.01.2009
  4. ↑ 4,0 4,1 TÜ NÕUKOGU VALIS KOLM PROFESSORIT, NIMETAS KOLM EMERIITPROFESSORIT JA EMERIITDOTSENDI[alaline kõdulink] Postimees/Tartu Ülikooli pressiteade, 30.05.2008
  5. ↑ Tiit Kändler "Eesti filosoofi mitme-plaaniline teadusmaailm" EPL, 16. aprill 2009 (vaadatud 29. augustil 2011)
  6. ↑ http://www.flfi.ut.ee/et/uudised/memoriam-professor-rein-vihalemm
  7. ↑ Vihalemm 2011:48
  8. ↑ 8,0 8,1 Vihalemm 2011:52
  9. ↑ Vihalemm 2011:49–51
  10. ↑ Vihalemm 2011:49–50
  11. ↑ 11,0 11,1 11,2 11,3 11,4 11,5 11,6 Vihalemm 2011:50
  12. ↑ Vihalemm 2011:51
  13. ↑ Vihalemm 2011:53–54
  14. ↑ Joseph Rouse põhjendab seda nii: "Ma arvan, et seda, mis on olemas, ei saa täielikult lahutada sellest, kes me oleme ja mida me teeme." (Knowledge and Power: Toward a Political Philosophy of Science, Cornell University Press 1987, lk 148)
  15. ↑ Vihalemm 2011:54–55
  16. ↑ Vihalemm 2011:56–58
  17. ↑ 20 aastat Eesti sotside taassünnist20 aastat Eesti sotside taassünnist Jaak Juske blogi, 8. september 2010
  18. ↑ "Tartu Ülikooli suure medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 4.12.2022.
  19. ↑ "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 8.12.2022.
  20. ↑ "Tartu Ülikooli medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 5.12.2022.
  21. ↑ [1]
  22. ↑ VIHALEMM JÕUDIS KODULINNA Vaal Galerii, 11.09.2007
  23. ↑ Külliki Kuusk Konverents "Muusad ja marionetid. Arno Vihalemm 100" Keel ja Kirjandus 2011, lk 880–882

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Rein_Vihalemm&oldid=6451208"