Rauno Alliksaar
Rauno Alliksaar (sündinud 10. juulil 1992 Tartus) on eesti kirikuloolane, tõlkija, kirjanduskriitik ja kirjanik.
Rauno Alliksaar on lõpetanud Loksa Gümnaasiumi ning õppinud Tartu Ülikoolis usuteadust ning religiooniuuringuid. Ta on loomingulise rühmituse Svabariiklased asutajaliige ja muusikalise performance-äng-art kollektiivi Iso Pullo liige ning kuulub üliõpilasseltsi EYS Veljesto. Ta on vahendanud eesti keelde luulet inglise, hollandi, tšehhi, poola, serbia, horvaadi, bosnia, sloveeni ja portugali keelest ning lastekirjandust sloveeni keelest ja horvaadi keelest.[1] Lisaks tõlgetele ja arvustustele on avaldanud ka originaalproosat ning luulet.[2] 2015. aasta novembris oli Alliksaar Tartus aset leidnud Euroopa luuleprõmmu meistrivõistluste finaalžürii liige.[3]
Koos Siim Lillega on Rauno Alliksaar 2016. ja 2017. aastal nomineeritud Tartu Kultuurikandja tiitlile.[4][5]
2017. aastast on Rauno Alliksaar Tartu Ülikooli usuteaduskonna juures tegutseva Arthur Võõbuse Lähis-Ida uurimise keskuse stipendiaat. Tema uurimisvaldkond on keskaja kirikulugu.
Tegevus poliitikas
[muuda | muuda lähteteksti]Rauno Alliksaar oli aastatel 2023 - 2024 erakonna Eestimaa Rohelised liige. Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 7 (Ida-Virumaa) 76 häält ning ei osutunud valituks.
Artikleid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Oraspidine "Faust"" (arvustus: Johann Wolfgang von Goethe. "Faust" Ants Orase tõlkes). Sirp 08.07.2016.
- "Igapidi üks Jüri ja Kolk" (arvustus: Jüri Kolk. "Igapidi üks õnn ja rõõm"). Sirp 02.09.2016.
- "Kuidas kirjutada sellest, millele kirjutatakse?" (arvustus: Meelis Friedenthal. "Inglite keel"). Müürileht oktoober 2016.
- "Kontrast ja kontra-ast" (arvustus: Kaur Riismaa. "Soekülm" ja Karl Martin Sinijärv. "KMSX: Kuidas öelda?"). Sirp 18.11.2016.
- "Tõnis Tootseni imemaailmad" (arvustus: Tõnis Tootsen. "Esimene päev"). Värske Rõhk 50, suvi 2017.
- "Mis saab siis, kui halastus on lõppenud?" (arvustus: Sirpa Kähkönen. "Graniitmees" ja Antti Tuuri. "Igitee"). Sirp 01.12.2017.
- "Päevikromaani hiilgus ja viletsus" (arvustus: Pille Õnnepalu. "rääkimine vaikimine nutmine: vabaduse seletamatu ilu"). Müürileht mai 2018.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. november 2018. Vaadatud 19. novembril 2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ [1]Rauno Alliksaar. Lood. Värske Rõhk 46
- ↑ [2]Eksi ja ela veel! Muljeid Euroopa luuleprõmmu meistrivõistlustelt. Sirp 04.12.2015
- ↑ [3] Selgusid Tartu kultuurikandja nominendid. Tartu Postimees 02.02.2017
- ↑ [4] Tartu Kultuurikandja 2017 nominendid on selgunud. Tartu.ee.
- ↑ [5] XIII Hendrik Adamsoni nimeline murdeluulevõistlus. Mulgimaa infoportaal mulgimaa.ee.