Raiskumsi vald
| Raiskumsi vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Raiskuma pagasts | |
|
| |
  | |
| Pindala: 175,4 km² | |
Elanikke: 1372 (1.01.2024)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 7,8 in/km² | |
| Keskus: Raiskums | |
 |
Raiskumsi vald (läti keeles Raiskuma pagasts) on vald Lätis Cēsise piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Cēsise linnaga, Stalbe, Straupe, Priekuļi, Liepa ja Drabeši vallaga ning Valmiera piirkonna Vaidava vallaga.
Valla pindala on 175 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1578 inimest.[2] Valla keskus on Raiskumsi küla.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 1935 oli Raiskumsi valla pindala 52 km².[3] 1945. aastal moodustati vallast Raiskumsi külanõukogu,aastal 1954 liideti sellega osa likvideeritavast Kūdumsi külanõukogust, nii et tänapäeva vald asub endiste Raiskumsi, Kūdumsi ja Lenči valdade territooriumil.[4] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. Aastatel 2009–2021 kuulus vald Pārgauja piirkonda.
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Suurim jõgi on Koiva jõgi; vald asub osalt Koiva ürgorus ja osalt Idumea kõrgustikul. Kõrgeim koht asub Raiskumsi lähistel ja ulatub 103, 5 meetrit üle merepinna. Vallas on ka paar pisikest järve, neist suurim on valla loodeserval asuv Ungurs pindalaga 3,936 km².
Looduskaitse all on Kalējala koobas, Ķelderi pärn, Rootsi tamm, Kvēpenese suurkuusk, Kvēpenese koobas, Kvēpenese tamm, Ēdernieki pank, Ķūķi pank, Mazaiskrogsi allee ja Mazaiskrogsi tamm, osaliselt ka Raiskumsi klint, enamik vallas asuvaid looduskaitsealuseid põlispuid on nimetud. Valla lõunaosa asub Gauja rahvuspargis.[5]
Muinsusmälestised
[muuda | muuda lähteteksti]Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Kvēpenese metsa muinaskalmed, Skasteri metsa muinaskalmed ja sealne lohukivi, Ungurmuiža mõisa hoonetekompleks (sealhulgas mõisniku elumaja, kabel, veskimehe maja, kelder, laut, ait, tall-tõllakuur, eluhoone, park ja teepaviljon, lisaks veel kabeli värav ja kaks kabelis asuvat hauatähist, häärberi trepid, seina- ja laemaalingud, üks häärberi uks, ühed häärberi ukseraamid, ühe ruumi lagi ja kaks häärberi ahju), Ķelderi muinaskalmed, Urele linnuseks peetav Baznīckalnsi mägi ehk Kirikumägi, Kvēpenese linnamägi, Gribžase muinaskalmed, Dumpji muinaskalmed, Cēsnieki muinaskalmed ehk Võsamägi, Zeltiņi muinaskalmed ehk Vējakrogsi muinaskalmed, Avotiņi muinaskalmed ja Strīķupīte muinaskalmed.
Regionaalse kaitse all on Zaļkalni muinaskalmed, Sveķi nõmme muinaskalmed, Bunde muinaskalmed, Auciemsi keskaegne kalmistu, Baķi keskaegne kalmistu, Emerķi keskaegne kalmistu ehk Kalmemägi ja sealsed ristikivid, Teņņi keskaegne kalmistu ehk Türgi kalmed, Rideļi muinaskalmed ehk Surnumägi, Laiviņi muinaskalmed ja Gailone keskaegne kalmistu ehk Tammeküngas
Kohaliku kaitse all on Ungurmuiža mõisa kõrts, Raiskumsi vallamaja, vallakool, sealsed majapidamishooned ja nende ümber asuv park, Dimdase keskaegne kalmistu, Rūjase keskaegne kalmistu ehk Suurmägi ning Jaunmežciemsi keskaegne kalmistu.[6]
Asustus
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 2011 elas vallas 779 lätlast, 17 venelast, 7 valgevenelast, 3 ukrainlast, 7 poolakat ja 3 leedulast.[7]
Valla külad:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv[8] |
|---|---|---|
| Auciems | vidējciems | 228 (2021) |
| Bērziņi | vasarnīcu ciems | 33 (2021) |
| Gundegas | vasarnīcu ciems | 12 (2021) |
| Kūdums | vidējciems | 73 (2021) |
| Lenči | mazciems | 58 (2021) |
| Mežvidi | mazciems | |
| Miglači | mazciems | 34 (2007) |
| Pielekši | mazciems | 30 (2007) |
| Raiskums | vidējciems | 175 (2021) |
| Unguri | skrajciems | 69 (2007) |
| Vējkrogs | mazciems | 17 (2007) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[8]
-
Ķelderi pärn -
Kvēpenese tamm -
Driškinsi järv -
Ungursi järv -
Kalējala koobas -
Raiskumsi punased kaljud -
Ķūķi pank
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
- ↑ Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā). Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts, vaadatud 10.08 2023
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ 8,0 8,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Raiskumsi vald – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis