Raasiku raudteejaam

Raasiku raudteejaam
	Raasiku jaam aastal 2019
Koordinaadid	59° 21′ 56,1″ N, 25° 10′ 29,4″ E
Omanik	AS Eesti Raudtee
Platvormid	2
Rööpapaaride arv	4
Avatud	1870

Raasiku raudteejaam on raudteejaam Harjumaal Raasiku vallas Raasiku alevikus.

Raasiku jaam asub Tallinnast 29 km kaugusel. Rong sõidab Balti jaamast Raasikule umbes 28 minutit.

Jaamas peatuvad kõik Elroni idasuunalised elektrirongid liinil Tallinn–Aegviidu, kokku olenevalt päevast 26–22 reisirongi. Piletihinnalt kuulub jaam III tsooni.^[1]

Raudteejaamas on renoveeritud kõik rööbasteed ja ehitatud kaks uut täispikka raudteedevahelist perrooni. Jaamas asub kokku 4 rööpapaari ja 13 pööret, lisaks kulgeb jaamast harutee veoalajaama juurde.^[2]

Jaamahoone

Raasiku jaamahoone ehitati aastal 1870 tüüpprojekti järgi sarnaselt Keila ja Paldiski jaamadele, Aegviidu, Kabala, Toila ja muude jaamahoonetega. Jaamahooneid iseloomustab madal viilkatus ning asümmeetriline pikifassaad, mille kõrgem viiluga keskosa jagab maja ühe- ja kahekorruseliseks tiivaks. Ajalooline hoone lammutati 1998. aasta mais. Säilinud on aga mitu abihoonet ja veetorn.

Ajalugu

Jaam rajati 1870. aastal Kambi mõisa maadele seoses Paldiski–Tallinna–Narva liini avamisega. Tegemist oli ühega kahest algsest Tallinna ja Tapa vahelisest jaamast. Raudteejaama ümber Kambi mõisa ja Harju-Jaani kihelkonna kiriku vahelisele alale tekkis hiljem Raasiku alevik.

Aastal 1914 rajati Raasikult Jägala puupapivabriku juurde 12 kilomeetri pikkune kitsarööpmeline raudtee, mis jäi kasutuseta, kui vabrik aastal 1941 õhiti.^[3] Raudteeharu suleti aastal 1944.^[4]

1970. aastate alguses alustati idasuunalise raudtee elektrifitseerimist. Seoses sellega rajati Raasikule kontaktvõrk ja tänaseni kasutusel olev veoalajaam. 1974. aastal alustasid läbi Raasiku regulaarset reisiliiklust elektrirongid (esialgu liinil Tallinn-Kehra, hiljem Tallinn-Aegviidu).

1986. aasta mais avati rongiliiklus teisel peateel Lagedi ja Raasiku jaamavahel. Teise tee ehitus oli alanud aasta varem Ülemistelt. 1992. aasta alguseks jõudis teise peatee ehitus Tallinnast kuni Tapani.^[5]