Raamatupidamine

Raamatupidamine (inglise keeles accounting, saksa keeles die Buchführung) on kitsamas tähenduses majandusüksuse tegevuste (majandustehingute) ja selle tulemuste kohta arvestuse ehk raamatupidamisregistrite pidamise süsteem.^[1]^[2]

Raamatupidamine laiemas mõttes on majandusüksuse majandustehingute tulemuste täieliku dokumenteeritud arvestuse süsteem, mille osad on vastastikuses sõltuvuses. Raamatupidamise süsteemi kuuluvad:

audiitorkontroll;
rahandusanalüüs;
finantsplaanimine ehk eelarvestamine;
finantsraamatupidamine ehk -arvestus;
juhtimisraamatupidamine ehk -arvestus;
kuluraamatupidamine ehk -arvestus;
maksuraamatupidamine ehk -arvestus;
sisekontroll.

Raamatupidamismeetod

Eestis reguleerib raamatupidamiskohustuslaste raamatupidamise nõudeid raamatupidamise seadus. EV kehtiva raamatupidamise seaduse kohaselt võib raamatupidamismeetodi jagada alljärgnevalt:

kõikide majandustehingute dokumenteerimine,
majandustehingute ja tulemuste hindamine,
omahinna ja müügihinna kalkuleerimine,
kontod ja kahekordne kirjendamine kontodel,
maksuarvestuse teostamine;
varade ja arvelduste perioodiline inventeerimine,
majandusaasta aruande, bilansi, kasumiaruande, rahavoogude aruande, omakapitali muutuste aruande ning mitmesuguste aruandelisade koostamine.

Raamatupidamises kasutatavad arvestuspõhimõtted ning alusprintsiibid ja informatsiooni esitusviis peavad jälgima Eesti head raamatupidamistava.

Raamatupidamise alusprintsiibid

majandusüksuse printsiip – raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest;
jätkuvuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul kui raamatupidamise aruanne ei ole koostatud jätkuvuse printsiibist lähtudes, tuleb aruandes märkida rakendatud arvestusprintsiip;
arusaadavuse printsiip – raamatupidamise aruandes avalikustatav informatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajatele, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised;
olulisuse printsiip – raamatupidamise aruandes peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mis mõjutab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate poolt aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruandes kajastada lihtsustatud viisil;
järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja aruandeskeeme;
tulude ja kulude vastavuse printsiip – aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nendesamade tulude tekkega seotud kulud. Väljaminekuid, millele vastavad tulud tekivad mingil muul perioodil, kajastatakse kuludena samal perioodil, mil tekivad nendega seotud tulud;
objektiivsuse printsiip – raamatupidamise aruandes esitatav informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne;
konservatiivsuse printsiip – raamatupidamise aruannet tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Samas ei ole aruandes õigustatud varade ja tulude sihilik alahindamine või kohustuste ja kulude sihilik ülehindamine ning aruande kasutajate eest varjatud reservide tekitamine;
avalikustamise printsiip – raamatupidamise aruandes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate;
sisu ülimuslikkuse printsiip – majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruandes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga.^[3]

Raamatupidamisregistrite pidamine

Raamatupidamisregistrite pidamine on mistahes tahes kandjatel (raamatutes, kaartidel, perfolintidel, raamatupidamisprogrammides, magnetketastel, CD-del, jms) arvestus- ehk raamatupidamisregistrite pidamise süsteem. Nimetatud süsteem peab tagama majandusüksuse tegevuse kohta aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamise lähtudes Eesti heast raamatupidamistavast.

Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend. Elektroonilisel kujul säilitatavaid algdokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada.

Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja, mis kehtestab raamatupidamise kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid.

Raamatupidamist võib teostada kas kassapõhiselt või tekkepõhiselt. Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud.

Raamatupidamise aastaaruanne

Raamatupidamise aastaaruanne on raamatupidamiskohustusliku majandusüksuse aastaaruande koosseisus iseseisva aruandena^[4], mille eesmärk on õigesti ja õiglaselt kajastada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid.

Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruandest ehk bilansist koos kasumiaruandega, rahavoogude aruandest ning omakapitali muutuste aruandest, lisadest ning muudest nõutavatest dokumentidest.

Bilanss, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali).
Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne), mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit).
Rahavoogude aruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid).
Omakapitali muutuste aruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalist
Saldoandmikud

Raamatupidamise aastaaruande periood ja esitamine

Raamatupidamiskohustuslik majandusüksus on vastavalt kehtivale raamatupidamise seadusele (2002) kohustatud raamatupidamise aastaaruande koostama iga lõppenud majandusaasta kohta^[4]. Raamatupidamise aastaaruanne tuleb esitada Äriregistrile 6 kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Alates 2010. aasta 1. jaanuarist tuleb Eestis Äriregistrile raamatupidamise aastaaruanne esitada elektrooniliselt. Elektrooniline raamatupidamise aastaaruanne põhineb Eesti jaoks välja töötatud XBRL-taksonoomiatel.

Vaata ka

Viited

↑ E. Linnaks, 1994. Ettevõtte raamatupidamine. Külim. 1994.
↑ U. Mereste, 2003. Majandusleksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Köide II (N-Y).
↑ Raamatupidamise seadus § 16
↑ ^4,0 ^4,1 U. Mereste, 2003. Majandusleksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Köide I (A-M).

Välislingid

[raamatupidamine-1] E. Linnaks, 1994. Ettevõtte raamatupidamine. Külim. 1994.

[Majandusleksikon2-2] U. Mereste, 2003. Majandusleksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Köide II (N-Y).

[IoU0d-3] Raamatupidamise seadus § 16

[Majandusleksikon-4] 4,0 ^4,1 U. Mereste, 2003. Majandusleksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Köide I (A-M).

[1]

[2]

[3]

[4]