Pikk tänav (Pärnu)

Kaart

Pikk tänav on tänav Pärnus Kesklinna ja Eeslinna linnaosas.

Tänav algab Keskväljaku ja Vee ristmikult ning lõpeb Vanapargi tänava, Riia maantee ja Laia tänava ristumispaigas. Tänav ristub veel Munga (paremalt), Nikolai (paremalt), Pühavaimu (paremalt), Hommiku, Ringi, Aia ja Pargi (paremalt) tänavaga.

Tänav on ligikaudu 890 m pikk.

Nimi

Tänavat on mainitud juba 1543. aastal nimega de Lange oder Karry-str. Tänava ajalooline saksakeelne nimi oli Langstraße. 2. juunil 1961 anti tänavale nimeks Lenini allee. Pika tänava nimi taastati maikuus 1990.^[1]^[2]

Ajalugu

Pikk tänav oli keskaegse Pärnu tähtsaim tänav, sest see ühendas turuplatsi, sadamat ja ordulinnust. Seetõttu asusid tänava piirkonnas ka suuremad kivimajad ja aidad, samas kui ülejäänud linnas olid peamiselt puitehitised. Turuplatsi lähedal Pika ja Nikolai tänava nurgal asus ka Nikolai kirik, mis oli Pärnu peakirikuks.^[3]

Pika tänava tähtsus vähenes 17. sajandi lõpus, kui Rootsi Kuningriik hakkas Pärnut kujundama moodsaks merekindluseks. Pärnu tähtsamateks ida-lääne suunalisteks tänavateks muutusid ehituse käigus tekkinud Rüütli ja Kuninga. Rüütli tänava äärde viidi ka varem Pikal tänaval asunud linna turuplats.^[4]

Kuni 1944. aastani säilis tänava keskaegne ilme. Tänav oli kitsas, käänuline ja selle servad olid tihedasti täis ehitatud poolteise- ja kahekorruselisi maju. Kogu tänavaäärne hoonestus muutus varemeiks 1944. aasta septembripommitamise tagajärjel. Tugevalt sai kannatada ka Nikolai kirik, mille varemed õhiti alles 1954. aastal.^[2]

Pärast sõda kavandati tänavat uhkeks ja laiaks liiklussooneks, mis ühendaks Keskväljakut bussijaamaga. Kavandatud tänav asus sõjaeelsest tänavast natukene mere pool ja oli keskaegsest tänavast ka pikem, kuna kulges Vanapargini. Purustatud hoonete asemel kerkisid tänava äärde kolmekorruselised hruštšovkad.^[2]

Esialgu asus tee keskel haljastusriba koos laternapostidega, kuid see likvideeriti hilisema rekonstrueerimise käigus.^[2] 2017. aastal ehitati ristumine Aia tänavaga ringristmikuks.^[5]

Hoonestus

Pikk 12 – Martensi maja
Pikk 13 – Pärnu bussijaam
Pikk 16 – 2020. aastal taastatud Riigiraudteede Valitsuse raudteevalitsuse villa
Pikk 18 – endine Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri hoone (lammutati talvel 2023-2024)
Pikk 20 – Kaitseliidu Pärnumaa maleva staabihoone
Pikk 20a – endine Päästeameti Lääne-Eesti Päästekeskuse hoone

Galerii

Pikk tn 16b
Pikk 18, Pärnu. Endine Politsei jaoskond, alates 2022. aastast Ukraina sõjapõgenike keskus. 9. märts 2023
Pikk 18, 9. märts 2023
Pikk 18, 9. märts 2023
Pikk 18, 9. märts 2023
Pikk 18 ja Pikk 20, Pärnu, 9. märts 2023
Kaitseliit Pärnumaa Malev, Pikk 20, Pärnu, 9. märts 2023
9. märts 2023
Pärnu Bussijaam ja Martensi maja, 9. märts 2023
Pikk 18 pärast lammutamist veebruaris 2024
Pikk 18 pärast lammutamist veebruaris 2024

Viited

↑ "Pikk tn". Kohanimeandmebaas. Vaadatud 22.11.2020.
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 Tõnu Kann (30. juuli 2011). "Lenini allee mattis keskaegse tänava". Pärnu Postimees. Vaadatud 22.11.2020.
↑ "Pärnu Hansa ajalugu". Originaali arhiivikoopia seisuga 28.09.2020. Vaadatud 22.11.2020.
↑ Tõnu Kann (29. august 2001). "Pärnu täna: Mohri maja ja naabrid". Pärnu Postimees. Vaadatud 22.11.2020.
↑ Sirle Matt (19. november 2017). "Pildid: liiklus avatud teelõigul sujub". Pärnu Postimees. Vaadatud 22.11.2020.

Välislingid

Lenini allee mattis keskaegse tänava – Pärnu Postimees

[1] "Pikk tn". Kohanimeandmebaas. Vaadatud 22.11.2020.

[:0-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 Tõnu Kann (30. juuli 2011). "Lenini allee mattis keskaegse tänava". Pärnu Postimees. Vaadatud 22.11.2020.

[3] "Pärnu Hansa ajalugu". Originaali arhiivikoopia seisuga 28.09.2020. Vaadatud 22.11.2020.

[4] Tõnu Kann (29. august 2001). "Pärnu täna: Mohri maja ja naabrid". Pärnu Postimees. Vaadatud 22.11.2020.

[5] Sirle Matt (19. november 2017). "Pildid: liiklus avatud teelõigul sujub". Pärnu Postimees. Vaadatud 22.11.2020.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]