Pareidoolia
Pareidoolia on tajupsühholoogiline fenomen, inimaju kalduvus tõlgendada ümbritsevas loodus- või tehiskeskkonnas esinevaid juhuslikke vorme ja kujundeid talle tuttavate tähenduslike mustrite, seoste ja kujunditena.
Selle fenomeni tõttu tõlgendab nägemismeel juhuslikke kujundeid mõtestatud tähendusliku informatsioonina, luues seoseid seal, kus neid tegelikult ei ole. Tüüpilisteks näideteks on inimese kujulised kaljud ja loomakujulised pilved.[1]
Pareidoolia on apofeenia alamliik.
Pareidoolia fenomen on andnud ainest paljudele pseudoteaduslikele tõlgendustele. NASA kosmosesond Viking 1 tehtud 1976. aastal avaldatud fotol Marsist on näha inimnägu meenutavat pinnavormi, mida peeti võimalikuks tõendiks varasemast maavälisest elust, arvates, et tegu võib olla kunagise tsivilisatsiooni loominguga. Hilisemad, 1998. aastal tehtud täpsemad fotod näitasid, et tegu on siiski vaid lameda mäega.
Näo pareidoolia puhul näeb enamik inimesi meeste nägusid. Soolise kalduvuse põhjus pole teada.[2]
Pilte
[muuda | muuda lähteteksti]-
Näoga kaarhall Tartus, veebruar 2016
-
Kaevukaas Pariisis
-
Pappkarp
-
Kalju Prantsusmaal
-
Kase tüvi
-
Elevandikalju Vestmani saarel Islandis
-
Mõne lõvilõua sordi kuivanud õied meenutavad tagurpidi inimkolpasid
-
Naerunägu meenutavad meteoriitset päritolu järved Vladimiri oblastis Venemaal
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Mati Soomre. Marsi ümber keeb elu. Maaleht, 26. veebruar 2012
- ↑ Jacinta Bowler (1.2.2022). "The Mysterious 'Pareidolia' Phenomenon Turns Out to Have a Surprising Bias". Science Alert. Vaadatud 2.2.2022.