Mine sisu juurde

PallasFoto

Allikas: Vikipeedia

PallasFoto on Kõrgema Kunstikooli Pallas loomingulise ja dokumentaalse fotograafia koolkond.

Diana Tamane Emad ja tütred 2012
Andero Kalju. Linnu Eesti 2020

Kui Tartu Kunstikoolist 2000. aastal eraldus omaette rakendusliku kõrghariduse tasemel kõrgkool (peamised loojad Krista Roosi ja Jaak Roosi, Aet Ollisaar, Vallo Kalamees[1] ja võtmeisikuna ka toonane haridusminister Tõnis Lukas), tuli fotograafia osakonda juhtima professor Peeter Linnap, kes 1992–1997 oli tegutsenud Saaremaa biennaalide[2] kunstilise juhi ja kuraatorina ning (1992) 1994–1998 Tallinna Kunstiülikoolis / Eesti Kunstiakadeemias Fotokeskuse "Faculty of Taste" juhina (dotsent). Nõnda on PallasFoto tekkinud kaheastmeliselt: 1997. aastal käivitas kesk-erihariduse tasemel osakonna Vallo Kalamees ja 2001. aastal viidi osakond Peeter Linnapi juhtimisel kõrghariduslikule tasemele.[1] Praeguse PallasFoto õppekava kujunemisse on õppejõududena panustanud Vallo Kalamees (tehnika, stuudio ja profikursused), prof. Peeter Linnap (fotograafia ajalugu, kontseptuaalne ja postmodernne kunst, visuaalsemiootika, kunstiteooriad), Toomas Kalve (analooglabori ained, aktifotograafia jm), Andrus Kannel (stuudiokursused), Tiit Lepp (kujundusained, tehnika ja digifotograafia), dr. Mati Mõttus (kaameraõpetus, fotograafia digi- ja interaktiivses keskkonnas), Maris Savik (foto sotsiaalmeedias), Kaisa Eiche (moefotograafia, praktikad, näituskogemused), Madis Palm (stuudio, portree ja moefotograafia), Madis Kats (pilt ja tekst jm), Kalev Vapper (eriala kompositsioon, narratiiv jm) jpt. Andero Kalju alustas droonifoto õppega, Pillery Teesalu allveefotograafia õpetamisega jpt. Valev Runtal, Rao Heidmets ja Urmas Jõemees jt on juhtinud filmiõpet. PallasFoto õppekava on kaudsemalt aidanud kujundada Robin Dance ja prof. David Bate (Westminster University and Farnham University of Creative Arts, Prof Richard Woodfield (Nottingham Polytech), Jan Kaila (Aalto Ülikool, Helsingi) jpt. PallasFoto teadvustab ennast nii kohalikus kui rahvusvahelises kultuuriruumis. Üliõpilased osalevad aktiivselt vahetusprogrammides, sagedane on välisüliõpilaste õppimatulek fotograafia osakonda. Osakonna kõige sagedamini külastatavateks välispartneriteks on ESAP (Escola Superior Artistica do Porto) Portugalis, Jules Verne'i Ülikool Prantsusmaal jpt ülikoolid Euroopas.

Sigrid Kuusk Sügava vee hirm 2014

PallasFoto õppekava põhisuunad

[muuda | muuda lähteteksti]
Triin Rebane. Maastik 2013
  • Vabaloominguline tegevus (kunst)
  • Allveefotograafia ja droonifotograafia (eksperimentaalfotograafia)
  • 360-kraadine ja interaktiivne fotograafia (eksperimentaalfotograafia)
  • Professionaalne fototegevus ühiskonnas (rakenduslik fotograafia)
  • Uurimuslik dokumentalistika (sotsioloogiline fotograafia)
  • Internetipõhised projektid (fotograafia sotsiaal- ja multimeedias)
  • Fotograafiaga seonduva loomingu kureerimine, uurimine ja korraldustöö (kriitika ja organiseerimistegevus)

Teadus ja uurimistegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Osakonnas on uuritud fotograafiat kui tervikut ja seda meediumi ühendavaid kontsepte. Nende integreerivate tegurite hulgas on ta omavahel sünteesitud Lotmani, Nietzsche ja Foucault poolt mõtesatud mälu, kommunikatsiooni, väljenduse, võimutahte ja  teadmistahte teooriaid. PallasFoto fotoajaloo-uurimustes on fookuses fotograafia kui sotsiaalne ja poliitiline entiteet, mille empiiriline materjal on keskendunud pöördelistele hetkedele meie oma ajaloos, sh 1940. ja 1990.aastatele. Heuristilises plaanis on avastatud ja portreteeritud tervet rida seni tundmatuid või väheteatud fotograafe.

PallasFotos on publitseeritud üle kahekümne erialase raamatu ja kataloogi. Osakonna alus- ja rakendusuuringute hulka kuuluvad teedrajavad monograafiad: Peeter Linnap: "Eesti fotograafia ajalugu 1839–2015" (Tartu 2016); "Fotoloogia" (Tallinn, 2008); "Eesti Foto Antoloogia I 1839–1940 ja II Eesti Foto Anoloogia II 1940 – 2010 (Tartu, Pallas 2021–2022). Osakonnas on koostatud ka teadusuurimuste kogumikke "Uurimusi fotograafia morfoloogiast" I (2022/2023) jt.

Kesksete Euroopa mõõtmetes ühisuurimuste alla kuuluvad "The History of European Photography 1900–2000". I-III (Bratislava SEDF, 2010–2016); riikliku tähtsusega väljaannete hulka aga "Eesti Kunsti Ajalugu" 1–6 / 5. ja 6.köide. PallasFotos kirjutatud uurimusi on avaldatud teadusajakirjades "Society" (Springer, NY), IJETA (Intellect Bristol, UK/ Chicago, USA) jt Suurimateks jätku-uurimusteks PallasFotos on "Eesti Foto Antoloogia III" ja "Sotsiaalsete siirdeprotsesside mõju dokumentalistikale ning rahvusliku fotohariduse tekkele 1990. aastatel".

Fotoloogia kaas
Fail:Peeter Linnap. Eesti Fotograafia Ajalugu 1839-2015.webp

PallasFoto teooriaõppejõud

[muuda | muuda lähteteksti]

Osakonnas on õpetanud tipptasemel kunstiteoreetikud, teiste hulgas professorid: Thomas McEvilley (SVA NYC), James Elkins (School of the Art Institute, Chicago), Jay Ruby (Temple University, PA), David Tomas (UQAM Canada), Ian Jeffrey ja Irit Rogoff (Goldsmith´s College London), David Bate (University of Westminster, London, U.K), Anthony Haughey (Technical University Dublin, Ireland), Serge Bismuth (Jules Verne University, France) Göran Sonesson (Lund University, Sweden), Jan-Erik Lundström (Umeå Bildmuseet, Sweden), Prof Vaclav Macek (Bratislava Etenduskunstide Ülikooli professor), Elina Heikka (Soome Fotomuusuemi direktor), Vilnis Auzins [Läti Fotomuuseumi direktor (1992–2009)], Prof Agne Narusyte (Vilniuse Kunstiakadeemia), Prof Rui Lourosa ESAP, Portugal jpt. Eesti teadlastest on PallasFotos esinenud semiootikud (Peeter Torop ja Mihhail Lotman), nägemispsühholoogid (Jüri Allik), elektroonikateadlased (Mart Min), allveearheoloogid (Vello Mäss).

PallasFoto tegevkunstnikest õppejõud

[muuda | muuda lähteteksti]
Anna Stina Treumund Vaikivad dialoogid Vaade installile 2006

PallasFotos on läbi aastate õpetanud Malev Toom, Arvo Iho, Rein Maran, Madis Palm, Silver Mikiver, Kristel Schwede, Erkki-Erich Merila ja Peeter Laurits, Pillery Teesalu, Riina Varol, Kaisa Eiche, Andero Kalju, Tiit Lepp, Urmas Jõemees, Rao Heidmets jt elukutselised fotograafid ja filmitegijad. Osakonda on külastanud rahvusvaheliselt tuntud tipptasemel kunstnikud, sh Martin Parr (UK), Aleksander Gronsky (EE,RU,LV), David Bate, Robin Dance, Alex Kirkbride, Nicholas Sinclair (UK), Andrejs Grants (LV), Gintautas Trimakas (LT), Remigijus Treigys (LT), Prof Alvydas Lukys (LT), Igor Savchenko (BL), Jonathan Rashad (EG), Helga Merits (NL), Mai Madisson, Erwin Cruz (AU), Ülo Soovere ja Donald Koppel (USA), Stefano di Luigi (IT), Raphael Gianelli Meriano (FR/ IT) jt.

Alan Proosa. Unustuste register – The Registery of Oblivion 2007

PallasFoto vilistlased

[muuda | muuda lähteteksti]

PallasFoto on lõppetanud kokku ca 150 kõrgharidusega fotograafi 23-s lennus.[3] Nende hulgas Andrus Kannel, Krista Mölder ja Pille Paalam I lennust, Raivo Kannik, Tiit Lepp ja Madis Palm II, Mirjam Maramaa ja Alis Mäesalu III lend, Maari Ross ja Malev Toom V lend, Alan Proosa VI, Kaisa Eiche, Kalev Vapper, Madis Kats, Taavi Piibemann, Anna-Stina Treumund VII lend, Anna Hints IX lend, Tiit Joala, Liina Soosaar, Liisalotta Elme ja Henri Griin X lend, Kristine Madjare ja Zane Fišele XI lend, Renee Altrov, Sten Eltermaa, Diane Tamane XII lend, Sirje Joala (Sirla) XIII lend, Sigrid Kuusk XIV lend, Sandra Lepik XVI lend, Kristjan Mõru, Maris Savik ja Pillery Teesalu XVII lend, Andero Kalju ja Riina Varol XX lend, Tuule-Mari Kaarna ja Eva Kram XXI lend, Elariin Kruusamägi ja Robi Zuts XXII lend ja Luisa Greta Vilo ning Andrea Margo Rottenberg XXIII lend.

  1. 1,0 1,1 "Fotograafia". Kõrgem Kunstikool Pallas. Vaadatud 15. juulil 2023.
  2. "Saaremaa biennaal", Vikipeedia, 7. juuli 2023, vaadatud 14. juulil 2023
  3. "Vilistlased". Kõrgem Kunstikool Pallas. Vaadatud 14. juulil 2023.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]