Põltsamaa kalmistu

Põltsamaa kalmistu on kalmistu Põltsamaa kihelkonnas Viljandimaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Põltsamaa linnas Põltsamaa vallas Jõgeva maakonnas.

Põltsamaa vanale kalmistule lõpetati matmine 1773. aastal. Uue-Põltsamaa mõisa tollased omanikud Lilienfeldid andsid Uue-Põltsamaa mõisast maad kihelkonna uue kalmistu jaoks, kuhu edaspidi maeti enamik kihelkonna surnuid.

Põltsamaa kalmistu on praegu kasutusel ning on üldiselt hästi hooldatud.

Lähestikku asuvad Põltsamaa kalmistu ja Uue-Põltsamaa mõisa kalmistu moodustavad alates 1997. aastast ühise kultuurimälestise – Põltsamaa kalmistu.^[1] Nende vahele jääb eraldi kultuurimälestisena Põltsamaa II maailmasõja matmispaik, kuid nendel mälestistel on ühine kaitsevöönd.

Kalmistu maa-ala laiendused

Kalmistut on laiendatud korduvalt:

1887 – keskmine kalmistuosa teisel pool (kagu pool) Jõgeva maanteed (keskmise kalmistuosa A-osa I jagu). Pindala: 2 Riia vakamaad (0,74 ha)
1896 – keskmise kalmistuosa A-osa II jagu. Pindala: 2 Riia vakamaad (0,74 ha)
1902 – keskmise kalmistuosa B-osa. Pindala: 2 Riia vakamaad (0,74 ha)
1910 – keskmise kalmistuosa C-osa. Pindala: 2 Riia vakamaad (0,74 ha)
1916 – keskmise kalmistuosa D-osa. Pindala: 2 Riia vakamaad (0,74 ha)
1918 – keskmise kalmistuosa E-osa. Pindala: 2 Riia vakamaad (0,74 ha)
1925 – uus kalmistuosa, nn Elupuuaed
1938 – uus kalmistuosa, Elupuuaiast ida pool
1953 – uus kalmistuosa eelmisest põhja pool, Lustivere tee ääres (teest kagu pool)
1991 – uus kalmistuosa teisel pool (loode pool) Lustivere teed

Ehitised kalmistul

Kalmistu vanas osas paikneb matusekabel, mis on ehitatud 1872. aastal. Kalmistu vana ja uue osa vahelt kulgevale praegusele Jõgeva maanteele paigaldati 1899. aastal kivisillutis. 1911. aastal paigaldati väravatele sepisrauast lehed, mis on kasutusel tänini.

Kalmistule maetuid

1895 – Paul Maurach (1862–1895), kirikuõpetaja
1900 – Carl Maurach (1824–1900), kirikuõpetaja
1923 – Johannes Rennit (1862–1923), kirikuõpetaja
1935 – August Schulzenberg (1891–1935), koolijuhataja ja majandustegelane
1938 – Kaarel Aret (1892–1938), kaitseliitlane, kooliõpetaja ja koduloolane
1940 – Hendrik Lettens VR II/3 (1888–1940), Vabadussõja veteran ja põllupidaja
1944 – Martin Terras (1875–1944), sõjaväelane ja omavalitsustegelane
1951 – Mihkel Melesk (1864–1951), õpetaja ja koolijuht
1965 – Jaan Roos (1888–1965), kooliõpetaja ja kirjandusloolane
1990 – Kalju Teras (1922–1990), koolijuhataja
1994 – Helle Kull (1927–1994), koduloolane
2005 – Herbert Kuurme (1911–2005), kirikuõpetaja ja koduloolane
2020 – Toomas Frey (1937–2020), ökoloog

Vaata ka

Viited

↑ Kultuurimälestis nr 5853 "Põltsamaa kalmistu"

Käsikirjad

Kristjan Valdma. Põltsamaa kihelkonna ajalugu. Magistritöö. Tartu 1936
Taavi Pae. Eesti kalmistute kujunemine ja paiknemise seaduspärasused. Magistritöö. Tartu 2002

Kirjandus

Kristjan Waldmann. Põltsamaa kihelkonna minewikust ja mälestusmärkest. Tartu 1926
Herbert Kuurme. Pildikesi Põltsamaa ajaloost I. Põltsamaa 2001. Lk 78-81
Kadri Tael. Põltsamaa kalmistute pärand. II osa. Vali Uudised, 31. jaanuar 2014. Lk 6
Robert Treufeldt. Põltsamaa kalmistud Eesti kalmistute pärandis. 2. osa: Vali Uudised, 28. märts 2014. Lk 5 ning 4. osa: Vali Uudised, 11. aprill 2014. Lk 3

Välislingid

Põltsamaa kalmistu kultuurimälestiste riiklikus registris
Põltsamaa kalmistu Põltsamaa linna kodulehel
Põltsamaa linna kalmistu kasutamise eeskiri

[1] Kultuurimälestis nr 5853 "Põltsamaa kalmistu"

[1]