Obdurodon dicksoni
| Obdurodon dicksoni | |
|---|---|
 Ainus leitud terviklik Obdurodon dicksoni kolju | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Imetajad Mammalia |
| Alamklass |
Ürgimetajad Prototheria |
| Selts |
Ainupilulised Monotremata |
| Sugukond |
Nokkloomlased Ornithorhynchidae |
| Perekond |
Obdurodon |
| Liik |
Obdurodon dicksoni |
Obdurodon dicksoni on fossiilne liik ürgimetajate alamklassi ainupiluliste seltsi nokkloomlaste sugukonna perekonnast Obdurodon.
Ta on teada ühe kolju ja üksikute luude järgi, mis leiti Riversleigh'st (Austraalia, Uus-Lõuna-Wales). See pärineb Kesk- või Alam-Miotseenist.
Kolju avastasid 1984 Michael Archer, F. A. Jenkins, S. J. Hand, P. Murray ja H. Godthelp.
Luid hoitakse Brisbane'is Queenslandi muuseumis.
Luud sarnavad väga nokklooma omadega, kuid on ka olulisi erinevusi.
Põhilised erinevused:
- Obdurodon dicksoni on nokkloomast suurem.
- Ülalõua osa septomaxilla on paksem ja pikem kui tänapäeva nokkloomal. See eeldab hüpertrofeerunud nokka.
- Obdurodon dicksoni apophysis coronoidea ja apophysis angularis on nokkloomal peaaegu kadunud. Sellest võib järeldada, et nendele jätketele kinnitunud lihased on nokkloomadel kadunud, sest ta ei vaja neid enam. Seega oli Obdurodon dicksoni'l teistsugune närimistehnika kui tänapäeva nokkloomal. Seetõttu on nokklooma kolju külgedelt lamendunud.
- Obdurodon dicksoni'l on noka keskel luuga ümbritsetud ovaalne ava, nokkloomal aga on see V-kujuline ega ole ülaltpoolt suletud. * Obdurodon dicksoni'l on purihambad, nokkloomal aga on hambad ainult poegadel ning ta kasutab selle asemel sarvplaate.
- Noka kuju järgi otsustades toitus Obdurodon dicksoni jõekallast kaevates, nokkloom aga toitub jõepõhja tuhnides.
Nagu nokkloomalgi, on Obdurodon dicksoni'l lõikehammaste ja silmahammaste asemel lõikeharjad.
Alalõualuul on kummalgi pool kaks eespurihammast ja kolm purihammast. Esimesel molaaril on kuus juurt, teisel molaaril viis ja kolmandal molaaril üks.
Ülalõualuul on kummalgi poolel kaks eespurihammast ja kaks purihammast. Esimesel molaaril on kuus juurt ja teisel molaaril neli.
Eespurihammastel on üks juur ja nende kuju erineb purihammaste omast suuresti. Neid lahutab lõikeharjadest hammasteta vöönd.
Purihammaste juurte pikkus moodustab vaevalt kolmandiku krooni kõrgusest. Asjaolu, et on leitud koljust eraldunud purihambaid, näitab, et need ei olnud kuigi hästi kinnitunud.
