Ningma
 | See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2006) |
Ningma (tiibeti keeles rnying-ma) traditsioon on vanim Tiibeti budismi neljast suuremast koolkonnast. Teisteks, hiljem tekkinud koolkondadeks on kagjü (bka' brgyud), sakja (sa skya) ja geluk (dge lugs). Ningma tähendab tõlkes "vana". Ningma koolkonda kutsutakse tihti ka varaseks ehk "vanaks tõlketraditsiooniks" ("nga gjur", snga 'gyur), kuna see põhineb peamiselt 8.–11. sajandini tõlgitud budistlike tekstide tõlgetel sanskriti keelest tiibeti keelde. Tänapäeval järgitakse ningma koolkonna õpetusi eelkõige Ida-Tiibetis Khamis ning see kogub populaarsust ka Läänes.
Ningma koolkonna ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Õpetusliini varajane ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Ningma koolkond koosneb paljudest erinevatest õpetusliinidest, mis kõik seostavad oma alguse legendaarse India õpetaja Padmasambhavaga, keda ülistatakse ka kui tiibeti budismi rajajat. Ningma koolkonnaga on seotud vadžrajaana sõidukisse kuuluvad tantraõpetused. Varajast vadžrajaanat, mis Indiast Tiibetisse jõudis, nimetati tol ajal "mantrajaanaks"[1], kuna selle tee järgijad kasutasid virgumiseni jõudmiseks salajasi mantraid ning tiibeti keelde tõlgiti see kui "salajaste mantrate sõiduk" ("sang ngak ki thek pa", gsang sngags kyi theg pa). Ningma koolkonda hakati eristama hiljem tekkinud koolkondadest ehk "uutest koolkondadest" (tiibeti k Sarma, gsar ma).
Kuigi budism oli Tiibetisse jõudnud juba varem, seostatakse ningma koolkonna algust kuningas Thrisong Detseni (Khri srong lde btsan) (sünd. 740 – surn. c. 800) valitsemisajaga. 760ndatel kutsus kuningas Tiibetisse Nālandā ülikooli pea ja õpetlase Śāntarakṣita (tiibeti k "Šiwatso", zhi ba mtsho), kes hakkas juhendama esimese budistliku kloostri Samje (bsam yas) ehitust. Legendide järgi hävitasid öösel päeval ehitatu kohalikud vaimud (negatiivsed jõud). Śāntarakṣita palvel kutsuti Tiibetisse ka õpetaja Padmasambhava, kes suutis negatiivsed jõud alistada. Samje valmis nende juhtimisel umbes 779. aastal.
Padmasambhavat, keda on varasemates Dunhuangi dokumentides küll vaevalt mainitud, hakatakse Tiibetis peagi teiseks Buddhaks kutsuma.
8.–11. sajandil oli njingma Tiibetis ainus budistlik koolkond, elades kuningas Langdarma valitsusajal läbi mõningat mõõnaperioodi. Alates 11. sajandist ilmus Tiibetis ka uue tõlgenduse ehk Sarma traditsioon, mis vastandas end Nyingmapa vanale tõlgenduste traditsioonile.
Võrreldes kolme teise koolkonnaga on njingma seisnud eemal poliitilistest protsessidest ning suhteliselt vähem tähtsustanud tsölibaati. Njingma koolkonnal ei ole ajaloos kunagi olnud üht juhtivat administratiivset autoriteeti; vajadus selle järgi tekkis vaid dalai-laama juhitaval Tiibeti eksiilvalitsusel [[India]s. Alates 2003 on kõrgeim usujuht Mindrolling Trichen Rinpoche (Trichen Jurme Kunzang Wangyal, sünd 1930).
Kaheks tähtsamaks njingma õpetlaseks peetakse Longcheni ja Miphami.
Longchen Rabjam (1308–1363) oli üks kahest njingma koolkonna gurust, kellele omistati kun kyeni tiitel. Tema sulest pärineb mitmeid teoseid njingma seadmuse kohta: "Seitse varamut" (Dzö dün), "Lõdvestumise kolm tsüklit" (Ngalso Korsum), Loomuliku vabanemise kolm tsüklit" (Rangdröl Korsum) ja kolm "Sisimat olemust" (Yangtig Namsum). Tema koondas ka dzogcheni (Suure Täiuse) filosoofia tekstikogusse "Neljakordne Südameloomus" (Nyingthig Yabzhi).
Mipham Jamyang Gyatso (1846–1912) oli Ida-Tiibetist pärit õpetlane ja mõttetark, keda tema tarkuse tõttu peeti tarkuse bodhisattva Mandžušrī emanatsiooniks. Tema koostas põhjaliku ülevaate suutratest ja vadžrajaana traditsioonist nii nagu njingma koolkond seda mõistab. Tema tööd aitasid suuresti kaasa njingma traditsiooni tugevnemisele.
Nimekaid njingma õpetlasi uuemal ajal
[muuda | muuda lähteteksti]Tema Pühadus Thinley Norbu Rinpotše, Tema Pühadus Kyabje Dudjom Rinpotše, Tema Pühadus Dilgo Khyentse Rinpotše, Tulku Urgyen Rinpotše, Tema Pühadus Penor (Pema Norbu) Rinpotše, ChogyalNamkhai Norbu, Khyentse Norbu, Chagdud Tulku Rinpotše, Tarthang Tulku ja Sogyal Rinpotše.
Õpetus
[muuda | muuda lähteteksti]Njingma koolkond tunneb tantristlike õpetuste 6 tasandit: Krija, Tšarja ehk ubhaya, yogatantra, mahayoga, anuyoga ja atiyoga ehk dzogchen.
Njingma traditsioon jaguneb kaheks: kama ja terma.
Kama tähendab õpetuse pärimust, antakse edasi gurult õpilasele.
Terma tähendab peidetud aaret. Guru Padmasambhava peitis Tiibetist lahkudes ära suure hulga tekste ja müstilisi esemeid. Need jagatakse materiaalseteks termadeks, mida on võimalik leida näiteks varjatud kaljukoobastest, ning vaimseteks, mis ilmuvad otsija teadvusse. Koolkonnas on olemas niinimetatud tertönid ehk terma meistrid, kellest esimene oli Sangye Lama (1000–1080) ja hilisematest nimekamad nt Jamyang Khyentse, Jamgon Kongtrul, Chokgyur Lingpa. Tertönid tegelevad kogu elu termade otsimisega.
Kõrgeima teadmiste taseme ja õppeprogrammiga kloostreid kutsutakse emakloostriteks ehk troonikloostriteks (ma-gon) ja neid on kuus. Varem olid need Dorje Drag, Mindrolling, Palri, Kathok, Palyul ja Dzogchen, nüüd on Dorje Drag, Mindroling, Shechen, Dzogchen, Kathok või Dodrubchen ja Palyul. Olulise tähendusega Nyingma jaoks on ka Tiibeti esimene klooster Samje.
Väiksemaid gonmpa tüüpi kloostreid nimetati bu-gon ehk pojad. Järgmine Nyingma kloostrite klass oli yang-gon.
Termineid
[muuda | muuda lähteteksti]- lõunapoolne traditsioon (lho gter)
- põhjapoolne traditsioon (byang-gter)
- Guru Rinpoche Padmasambhava (Gur-ru Rin-po-che Pad-ma ‘byung-gnas)
- Mayaguhyagarbha Tantra (sGyu-‘phrul gsang-ba snying-po, sGyu-‘phrul dra-ba)
- sõiduk (sanskriti keeles yana, (tiibeti k. Thegpa)
- väike sõiduk (sanskriti k. hīnayāna, tiibeti k. theg pa dman pa)
- suur sõiduk (sanskriti k. mahāyāna, tiibeti k. theg pa chen po)
- tantra (tiibeti k. rgyud)
- suutra (tiibeti k. mdo)
- vadžra (tiibeti k. rdo rje)
- salajane mantra (tiibeti k. gsang sngags, sanskriti k. guhya-mantra)
- uued tantrad (tiibeti k. gsar rgyud)
- vanad tantrad (tiibeti k. rnying rgyud)
- sanskriti k. mahāyoga, tiibeti k. rnal 'byor chen po'i rgyud)
- sanskriti k. anuyoga tantra, tiibeti k. rjes su rnal 'byor rgyud)
- sanskriti k. atiyoga-tantra, tiibeti k. shin tu rnal 'byor rgyud)
- lõunapoolne aare (tiibeti k. lho gter)
- õpetus (sanskriti k. mārga, tiibeti k. lam)
- sanskriti k. nirvāna, tiibeti k. myang 'das)
- Sakja (tiibeti k. sa skya)
- Kagyü (tiibeti k. bka' brgyud)
- Gelug (tiibeti k. dge lugs)
- sanskriti k. anātman, tiibeti k. bdag med)
- sanskriti k. punya, tiibeti k. bsod nams)
- kõrgemad õpetused (sanskriti k. abhidharma., tiibeti k. mngon chos)
- ettekirjutused, reeglid (sanskriti k vinaya, tiibeti k. 'dul ba)
- sanskriti k. praj?āpāramitā (tiibeti k. pha rol tu phyin pa'i mdo)
- sanskriti k. śūnyatā (tiibeti k. stong pa nyid)
- kaastunne (sanskriti k. karunā, tiibeti k. thugs rje)
- bodhisattva (tiibeti k. byang chub sems dpa')
- Ma?juśrī (tiibeti k. 'jam dpal)
- Amitābha (tiibeti k. od dpag med)
- Aksobhya (tiibeti k. mi bskyod pa)
- Cittamātra (tiibeti k. sems tsam)
- Yogācāra (rnal 'byor spyod pa)
- Mādhyamaka (tiibeti k. dbu ma)
- Svātantrika (tiibeti k. rang rgyud pa)
- Sautrāntika-Mādhyamaka (tiibeti k. mdo sde spyod pa'i dbu ma)
- Yogācāra-Mādhyamaka (tiibeti k. rnal 'byor spyod pa'i dbu ma)
- Prāsangika (tiibeti k. thal 'gyur pa)