Nutikas spetsialiseerumine
Nutikas spetsialiseerumine on Euroopa Liidus kasutatav kontseptsioon, mille eesmärgiks on regioonide valdkondlike konkurentsieeliste määratlemine ja arendamine.
See töötati välja 2009. aastal eesmärgiga hoogustada majandusarengut ja -kasvu ning suurendada tootlikkust. Nutikast spetsialiseerumisest sai Euroopa Liidu struktuurifondide perioodi 2014–2020 üks suund, mille eesmärk on fokuseerida riiklikud poliitikameetmed nende majandusvaldkondade toetuseks, millel on suurem kasvupotentsiaal ja mille arengut on võimalik suunata teadus- ja arendustegevuse toetuste kaudu. Eestis alustati 2012. aastal Eesti Arengufondi eestvedamisel aruannete ja analüüside koostamist, mille alusel hakata rakendama nutikat spetsialiseerumist ning kasvualad välja valida.
Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020 ning Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti” kinnitati 2013. aasta lõpus ja 2014. aasta alguses. Nendega kinnitati valitud kasvualad ja nutika spetsialiseerumise juhtimispõhimõtted. Nutika spetsialiseerumise eesmärkide täitmist ja kavandatud tegevuste elluviimist jälgib 2014. aastal loodud nutika spetsialiseerumise juhtkomitee.
Nutika spetsialiseerumise kasvualadeks Eestis on:
- info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) horisontaalselt läbi teiste sektorite;
- tervisetehnoloogiad ja -teenused;
- ressursside efektiivsem kasutamine.
Eesti Arengufondi töö tulemusena määratleti igas kasvualas ka kasvunišid. IKT valdkonnas on nendeks infoturve ja küberkaitse, tootmise automatiseerimine, robootika, sardsüsteemid ning vahendid ja metoodikad tarkvaraarenduses. Tervisetehnoloogiate ja -teenuste valdkonnas on kasvuniššideks e-tervis ja punane biotehnoloogia ning ressursside väärindamise valdkonnas energia- ja ressursitõhusus ehitusel ja ehitistes, puidu väärindamine, nano- ja pinnakattetehnoloogiad, maavarade väärindamine, põlevkivi keemiatööstuses ning toidutoorme väärindamine.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Nutikas spetsialiseerumine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (link vajab uuendamist)