Nikolai Maim
Nikolai Maim (26. veebruar 1884 Tartu – 10. jaanuar 1976 Orangeburg, New Yorgi osariik, USA) oli eesti õigusteadlane.[1]
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Maim oli kaupmehe ja ettevõtja poeg. Ta õppis 1903–1908 Peterburi Ülikooli õigusteaduskonnas, lõpetas 1909 Moskva Ülikooli õigusteaduskonna kandidaadikraadiga (cand. iur.). Sellele järgnesid mag. iur. (riigiõigus, 1915, Tartu Ülikool) ja dr. iur. (1928, TÜ), väitekiri "Парламентаризм и суверенное государсто" (Tartu, 1927).[1]
1915–17 oli Maim Venemaa Siseministeeriumi ametnik, 1918–1919 Eesti Vabariigi siseministri abi ja Välisministeeriumi juriskonsult, 1919 Asutava Kogu liige. 1919 asus tööle Tartu Ülikooli riigiõiguse professori kohusetäitjana ja õigusteaduskonna dekaanina. Pärast Tartu rahu sõlmimist korraldas 1920 Tartu Ülikooli raamatukogu tagasitoomise Venemaalt.[1]
1919–1924 oli Tartu Ülikooli riigiõiguse professori kohusetäitja, 1924–1928 erakorraline professor, 1928–1944 professor (1940/41 oli degradeeritud lühiajaliselt dotsendiks), ühtlasi 1919–24, 1931–35 ja 1937–40 ka õigusteaduskonna dekaan.[1]
1944 lahkus ta koos perega Saksamaale, oli 1945–50 Marburgi Ülikooli õigusteaduskonna võrdleva riigiõiguse erakorraline professor. Aastast 1950 elas USA-s. Oli Eesti Teadusliku Ühingu Ameerikas asutajaid (1950) ja esimees, seejärel auliige.[1]
Teadustöö
[muuda | muuda lähteteksti]Nikolai Maim oli esimene eestlane, kes kaitses TÜ-s magistriväitekirja õigusteaduses, rahvusülikooli esimene riigiõiguse professor, TÜ õigusteaduskonna rajajaid ja eestikeelse õigushariduse ning -teaduse alusepanijaid. Ta andis olulise panuse eestikeelse õigusterminoloogia kujunemisse ning arendas ka eestikeelset võrdlevat riigiõigust. Tema teaduslikud huvid olid 1919–1934 seotud parlamentarismi, riikliku suveräänsuse ja demokraatia uurimisega ("Parlamentarism ja fašism").[1]
Kohaliku omavalitsuse ajaloolise arengu uurimise tulemusena ilmus 1911 esimene eestikeelne ülevaateteos "Omavalitsuse edenemislugu Liivimaa mannermaal". 1917 osales Maim Eesti- ja Liivimaa haldussüsteemi muutmise aluseks olevate õigusaktide koostamisel Venemaa Siseministeeriumis. Ta töötas välja ka Tuva kohaliku omavalitsuse seaduse eelnõu, mis bolševike võimuhaaramise tõttu jäi ellu viimata.[1]
1930. aastatel hakkas Maim enam huvituma rahvusvaheliste organisatsioonide rollist (sh Rahvasteliit: "Völkerbund und Staat" (1931–1932) jm) riikidevahelises suhtlemises. 1934 asus ta uurima riigiteaduse suunda, mille nimetas mundoloogiaks (Weltwissenschaft).[1]
USA-s, omamata võimalust olla riigiõiguse professor, jäi Maim kõrvale tollal toimunud moodsast riigiteaduse diskussioonist, kuigi tema varasemaid vaateid oli USA erialakirjanduses tutvustatud juba 1933. aastal. Ilmar Tammelo vahendusel said Maimi ideed mundoloogiast pärast Teist maailmasõda teatavaks Sydney Ülikooli rahvusvahelise õiguse ja õigusfilos teadlasele Julius Stone'ile (1907–1985), kes võttis need ideed paljuski üle ja arendas edukalt, pälvides teadusmaailmas laialdase tuntuse. Osa Maimi töödest on koondatud sarjas "Eesti mõttelugu" 2008 ilmunud kogumikku (koostaja K. Strauss).[1]
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]- Omavalitsuse edenemislugu Liivimaa mannermaal. // Kodaniku Käsiraamat. I. Tartu, 1911 (uustrükk: Mundoloogia. Tartu, 2008)
- Liivimaa kohalik omavalitsus. // Kodaniku Käsiraamat. II. Tartu, 1913 (uustrükk: Mundoloogia. Tartu, 2008)
- Parlamentarism ja fašism. Tartu, 1929
- Parlamentarismist Prantsuse restauratsiooniajal (1814–1830). // Tartu, 1926
- Völkerbund und Staat I. Tartu, 1931, II. Tartu, 1932
- Administratiivprotsess. Tartu, 1933
- Eesti Maanõukogu otsused. // Vabaduse tulekul. I. Tartu, 1938 (uustr: Mundoloogia. Tartu, 2008)
- Staat und Weltorganisation. // Apophoreta Tartuensia. Stockholm, 1949
- Suveräänsuse iganemine kaasajal // Õigusteaduslik Ajakiri (1957) 1 (uustr: Akadeemia (1999) 3)
- Kõne mundoloogiast. // Mundoloogia. Tartu, 2008
- Mundology or world science. New York, 1966 (eesti keeles: Mundoloogia ehk maailmateadus (tõlk K. Strauss, K. Ligi). // Mundoloogia. Tartu, 2008).
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
- Eesti teadlased väljaspool kodumaad: biograafiline teatmik = Estonian scholars and scientists abroad: biographical directory. Stockholm, 1984, 69
- EE 14, 271
- American Journal International Law 27 (1933) 2, 376–377
- Järvelaid, P. 360 aastat Tartu Ülikooli õigusteaduskonda (IV). // Eesti Jurist (1992) 5, 347–349
- Põder, T. Nikolai Maim – esimene eesti rahvusest riigiõiguse professor Tartu ülikoolis. // Tartu ülikooli ajaloo küsimusi XX, 35–40
- Riismandel, V. J. 120 aastat professor Nikolai Maimi sünnist. // Juridica (2004) 1, lk. 63–65
- Strauss, K. Maailmakodanik. // Mundoloogia. Tartu, 2008, 7–17
- Maim, N. Minu elulugu, nagu ta mulle näis. // Mundoloogia. Tartu, 2008, 386–402
- Maim-Vare, M. R. Mõned mälestused minu isast, professor. Nikolai Maimist. // Mundoloogia. Tartu, 2008, 403–405.
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.