Narva marss
"Narva marss" on marss, mis on pärit Narva lahingu ajast. Lahing toimus Põhjasõja käigus 30. novembril (Juliuse kalendri järgi 19. novembril, Rootsi kalendri järgi 20. novembril) 1700 Narvas Rootsi kuningriigi ja Vene tsaaririigi vägede vahel. Rootsi väed saavutasid selles veenva võidu. See on üks suuremaid sõjalisi võite Rootsi ajaloos.
Legendi järgi pärineb Narva marss ajast, mil Rootsi ja Soome väed marssisid läbi lumetormi Narva linna poole, ning selle marsi käigus laulsid sõdurid seda marssi rootsi keeles. Tänapäeval kasutatakse "Narva marssi" eelkõige leinamarsina riigipeade, riigijuhtide, kõrgete sõjaväelaste matustel. "Narva marsi" kasutus leinamarsina on levinud Rootsis, kus marssi esitades lauldakse ka vokaalpartiid, Soomes (ilma vokaalita) ja Eestis (ilma vokaalita). Eestis on "Narva marssi" kasutatud näiteks president Lennart Meri, kindral Aleksander Einselni ja kindral Johannes Kerdi ärasaatmisel.
Arvatakse, et muusikapala algupära on iiri rahvalaul. Rootsis ja Soomes on seda leinamarssi nimetatud ka "Karl XII Narva marsiks".
Rootsikeelsed sõnad
[muuda | muuda lähteteksti]Viken, tidens flyktiga minnen!
Stundens fröjder, bleknen, försvinnen!
Natten nedsteg på våra sinnen,
och för skuggorna är vår sång.
Hågkomst av de framfarna dagar,
som oss eldar och oss anklagar!
Gråa gäst, som ej tid försvagar,
följe ditt allvar vår dunkla gång!
Efter hundraåriga skiften
våga nalkas till hjältegriften!
Plåna med tårar ut minnesskriften:
hur den störste bland Karlar föll!
Allt för stor för den nykloka tiden,
kastad ur fornvärlden in i striden,
svärd för rättvisan! – okänd för friden,
tills den för evigt hjälten behöll.