NSV Liidu Ministrite Nõukogu
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2009) |
.svg) Nõukogude Liidu vapp | |
 Vaade Kremlile Kamennõi sillalt | |
| Lühend | NSVL MN |
|---|---|
| Asutatud | 1946 |
| Tegevuse lõpetanud | 1990 |
| Peakorter | Moskva |
| Asukoht | Moskva Kreml |
| Tegevuspiirkond | NSV Liit |
| Juhtkond | NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees |
NSV Liidu Ministrite Nõukogu (lühend NSVL MN; vene Совет Министров СССР) oli NSV Liidu kõrgeim täidesaatev valitsusorgan 15. märtsist 1946 – 26. detsembrini 1990.
Ministrite Nõukogu moodustati NSV Liidu valitsusorganite reformimise käigus 15. märtsil 1946, koos NSV Liidu ministeeriumite asutamisega, 1922. aastast tegutsenud valitsusorgani, NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu asemele.
NSV Liidu Ministrite Nõukogu moodustati iga nelja aasta tagant uue NSV Liidu Ülemnõukogu esimesel istungil.
Ministrite Nõukogu esimehed
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees
- Jossif Stalin (15. märts 1946 – 5. märts 1953)
- Georgi Malenkov (5. märts 1953 – 8. veebruar 1955)
- Nikolai Bulganin (8. veebruar 1955 – 27. märts 1958)
- Nikita Hruštšov (27. märts 1958 – 14. oktoober 1964)
- Aleksei Kossõgin (14. oktoober 1964 – 23. oktoober 1980)
- Nikolai Tihhonov (23. oktoober 1980 – 27. september 1985)
- Nikolai Rõžkov (27. september 1985 – 26. detsember 1990)
Seejärel nimetati uue seaduse alusel, mis asendas Ministrite Nõukogu ministrite kabinetiga 14. jaanuaril 1991 ametisse esimene ja ainus Nõukogude Liidu peaminister Valentin Pavlov.
Ministrite Nõukogu ülesanded
[muuda | muuda lähteteksti]- § 131. NSV Liidu Ministrite Nõukogu on õiguspädev otsustama kõiki NSV Liidu võimkonnas olevaid riigivalitsemisküsimusi, kuivõrd need konstitutsiooni järgi ei kuulu NSV Liidu Ülemnõukogu ja NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi pädevusse.
Oma volituste piires NSV Liidu Ministrite Nõukogu:
- tagab rahvamajanduse ning sotsiaalse ja kultuurilise ülesehitustöö juhtimise; töötab välja ja viib ellu abinõud rahva elujärje ja kultuuritaseme tõusu tagamiseks, teaduse ja tehnika arendamiseks, loodusvarade ratsionaalseks kasutamiseks ja kaitseks, raha- ja krediidisüsteemi tugevdamiseks, ühtse hinna-, palga- ja sotsiaalhooldusupoliitika toetamiseks, riikliku kindlustuse ning ühtse arvestus- ja statistikasüsteemi korraldamiseks; organiseerib tööstus-, ehitus- ja põllumajandusettevõtete ning -koondiste, transpordi- ja sideettevõtete ning pankade, samuti muude liidulise alluvusega organisatsioonide ja asutuste haldamist;
- töötab välja ja esitab NSV Liidu Ülemnõukogule NSV Liidu majandusliku sotsiaalse arengu jooksvad ja perspektiivsed riiklikud plaanid ning NSV Liidu riigieelarve; võtab tarvitusele abinõusid riiklike plaanide ja eelarve täitmiseks; esitab NSV Liidu Ülemnõukogule plaanide ja eelarve täitmise aruanded;
- rakendab abinõusid riigi huvide, sotsialistliku omandi ja ühiskondliku korra kaitseks ning kodanike õiguste ja vabaduste tagamiseks ja kaitseks;
- võtab tarvitusele abinõusid riigi julgeoleku tagamiseks;
- teostab NSV Liidu relvajõudude ülesehituse üldjuhtimist; määrab kindlaks sõjaväe tegevteenistusse kutsumisele kuuluvate kodanike aastakontingendi;
- teostab üldjuhtimist välisriikidega suhtlemise, väliskaubanduse ning NSV Liidu välisriikide majandusliku, teadusliku, tehnilise ja kultuurilise koostöö alal; rakendab abinõusid NSV Liidu rahvusvaheliste lepingute täitmise tagamiseks; kinnitab ja denonsseerib valitsustevahelised rahvusvahelised lepingud;
- moodustab vajaduse korral NSV Liidu Ministrite Nõukogu juurde komiteesid, peavalitsusi ja muid keskasutusi majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise ülesehitustöö ning riigikaitse alal.
- § 132. Rahvamajanduse juhtimise tagamisega seotud küsimuste ja muude riigivalitsemisküsimuste otsustamiseks tegutseb NSV Liidu Ministrite Nõukogu alatise organina NSV Liidu Ministrite Nõukogu Presiidium järgmises koosseisus: NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees ning esimehe esimesed asetäitjad ja asetäitjad.
- § 133. NSV Liidu Ministrite Nõukogu annab NSV Liidu seaduste ning NSV Liidu Ülemnõukogu ta tema Presiidiumi muude otsuste alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi ning kontrollib nende täitmist. NSV Liidu Ministrite Nõukogu määrused ja korraldused on täitmiseks kohustuslikud kogu NSV Liidu territooriumil.
NSV Liidu Konstitutsiooni (1977. aasta versioon) kohaselt:
- § 128. NSV Liidu Ministrite Nõukogu – NSV Liidu valitsus – on NSV Liidu riigivõimu kõrgeim täitev ja korraldav organ.
- § 129. NSV Liidu Ministrite Nõukogu moodustatakse NSV Liidu Ülemnõukogu poolt Liidunõukogu ja Rahvuste Nõukogu ühisel istungil järgmises koosseisus: NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees, esimehe esimesed asetäitjad ja asetäitjad, NSV Liidu ministrid ja NSV Liidu riiklike komiteede esimehed.
NSV Liidu Ministrite Nõukogu koosseisu kuuluvad ametikoha järgi liiduvabariikide ministrite nõukogu esimehed, sealhulgas Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees. NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimehe esildusel võib NSV Liidu Ülemnõukogu lülitada NSV Liidu valitsuse koosseisu NSV Liidu organite ja organisatsioonide juhte. NSV Liidu Ministrite Nõukogu paneb maha oma volitused uue NSV Liidu Ülemnõukogu ees selle esimesel istungjärgul.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]NSV Liidu Ministrite Nõukogu eelkäijateks 1917–1946 olid pärast Oktoobrirevolutsiooni II Ülevenemaalisel Nõukogude Kongressil 7. novembril 1917 moodustatud Nõukogude Venemaa Rahvakomissaride Nõukogu, mis nimetati 1918. aasta 10. juuli konstitutsiooniga Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukoguks ja 1922. moodustatud Nõukogude Liidu esimese valitsusena NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukoguks.
- Pikemalt artiklis Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu (1918–1937)
- Pikemalt artiklis Vene NFSV Rahvakomissaride Nõukogu (1937–1946)