Nõukogude Eesti

See artikkel on esitatud kustutamiseks. Lisateavet võid leida arutelu- või ajalooleheküljelt. Vaata ka: Vikipeedia:Artiklite kustutamise kord. Kustutamisettepaneku saad vaidlustada arutelulehel.

See artikkel räägib nõukogude võimu all olevast Eesti alast 1917–1918; Nõukogude Eestiks nimetati ka Eesti NSV-d

---

Nõukogude Eesti 1917–1918
Lipp
Eelnev - järgnev
Venemaa ↔ Ühendatud Balti Hertsogiriik
Pealinn	Tallinn
Alguskuupäev	5. november 1917
Lõppkuupäev	4. märts 1918
Pindala	45,227 km² (17,462 sq mi)
Elanikke
Rahvastikutihedus
Riigikord	Nõukogude vabariik
Valitsus	Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee
Riigipea	Jaan Anvelt (Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee esimees; 1917-1918)
Riigihümn	Internatsionaal
Riigipüha	1. mai
Rahaühik	Venemaa Ajutise Valitsuse rubla
Ajavöönd
Kaart

Nõukogude Eesti oli de facto Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee võimu aluse maa-ala endises Eestimaa kubermangus mitteametlik nimetus (ametlikku ei olnud). 5. novembril 1917, 2 päeva enne Oktoobrirevolutsiooni Petrogradis, haaras Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteele alluv Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee eesotsas Jaan Anveltiga Tallinnas võimu. 8. novembril 1917 kuulutas Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee end kõrgeimaks võimuks Eestimaal.

Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee alustas "kodanluse" vara natsionaliseerimisega ning kuulutas välja sellekohased dekreedid. Natsionaliseeriti 2 400 000 ha maad, kõik pangad, tehastes ning vabrikutes seati sisse tööliskontroll, likvideeriti seisused ja seisuslikud privileegid.

28. novembril 1917 kuulutas Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu ennast kõrgeimaks võimuks Eestis. 19. veebruaril 1918. a moodustas Maanõukogu Vanematekogu Eesti Päästekomitee, millele anti kogu riiklik võim Eestis. Päästekomitee liikmed olid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms). Samal päeval võttis Vanematekogu vastu otsuse avaldada Eesti iseseisvuse manifest. 24. veebruaril 1918 avaldas Maanõukogu Vanematekogu Manifesti Kõigile Eestimaa Rahvastele, millega kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik. Samal päeval nimetas Päästekomitee ametisse 13-liikmelise Eesti Ajutise Valitsuse eesotsas Konstantin Pätsiga. Välisministri kohuseid täitis Jaan Poska.

20. veebruaril 1918 maabusid Saksa väed, mis juba mõnda aega Eesti saari enda käes hoidsid, Virtsus. Sellega oli invasioon Mandri-Eestisse alanud. 1918. aasta veebruari keskpaigas asusid Saksa väed maailmasõja idarindel pealetungile ja tungisid saartelt Mandri-Eestisse.

24. veebruaril 1918 enne Saksa vägede poolt Tallinna vallutamist lahkusid Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee liikmed läbi Soome Nõukogude Venemaale.

25. veebruaril jõudsid saksa väed - 8. armee Tallinnasse ning 4. märtsiks Narva. Saksa okupatsioon kestis 1918.a. veebruarist novembrini. Ajutist Valitsust ei tunnustatud, saadeti laiali rahvusväeosad, osa riigitegelasi vangistati. Majandus allutati Saksamaa vajadustele. Kultuuripoliitika eesmärgiks sai eestlaste saksastamine. Baltisakslased moodustasid Balti hertsogiriigi.

1918. aasta lõpus, kui Punaarmee Eestit vallutama asus, moodustati selle okupeeritud alade valitsemiseks Eesti Töörahva Kommuuni nimeline valitsusorgan, mille juhiks oli taas Jaan Anvelt.

Vaata ka

• Balti hertsogiriik
• Eestimaa kubermang
• Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu
• Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee
• Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee
• Eesti Töörahva Kommuun
• Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)