Moonakas

Moonakas ehk mõisamoonakas ehk moonamees (Lõuna-Eestis ka moonakene) oli mõisa põllutööline 19. sajandist kuni 20. sajandi esimeste kümnenditeni.

Moonaka põhitöötasu oli "moon" ehk põllumajandussaadused. Mõisa poolt sai moonakas korteri moonakamajas, veidi palka rahas, küttepuud ja väikese maalapi. Ta võis pidada mõningaid koduloomi.

19. sajandil hakati Saksamaa eeskujul Eesti mõisnike poolt mõisa majandamisel kasutama palgatöölisi, teateid sellest avaldati ka trükisõnas. 19. sajandi keskpaiku hakkasid talud tasuma renti rahas, samuti kaotati 1869. aastal teotöö, seetõttu kasvas moonakate arv kiiresti. Riigimõisates töötasid moonakad veel 1930. aastatel.

Vaata ka

• Eestimaa talurahvaseadused
• adratalupoeg
• maavaba talupoeg
• ori ehk trääl
• pundenik
• sulane
• vabadik
• vabatalupoeg
• üksjalg

Kirjandus

• Moonakatest ja moonamajadest 19. sajandi lõpul – 20. sajandi alguses. Mihkel Leetmaa. Suitsutare, Nr. 3, Tallinn, 2002.

Välislingid

• Mõisad ja moonakad. Postimees, 18 märts 1904
• Aa mõisa moonakamaja
• Moonakas loeb juturaamatut. Foto Johannes Pääsuke, 1913. Eesti Rahva Muuseum.