Meditatsioonid esimesest filosoofiast
"Meditatsioonid esimesest filosoofiast" ehk "Metafüüsilised meditatsioonid" (ladinakeelne pealkiri "Meditationes de prima philosophia") on René Descartesi filosoofiline teos, mis on üks kuulsamaid teoseid filosoofia ajaloos.
Teose pealkiri täiskujul on "Meditationes de prima philosophia, in qua Dei existentia et animae immortalitas demonstrantur" ("Meditatsioonid esimesest filosoofiast, milles tõestatakse Jumala olemasolu ja hinge surematus").
Teos ilmus 1641. Aastal 1647 anti välja autori poolt heakskiidetud prantsuskeelne tõlge "Méditations sur la philosophie première, dans laquelle sont démontrées l'existence de Dieu et l'immortalité de l'âme". Eesti keeles on osa teosest (teine ja kuues meditatsioon) trükis ilmunud ajakirjas Akadeemia 1996. aasta 8. numbris Marju Lepajõe tõlkes.
Sisukokkuvõte
[muuda | muuda lähteteksti]Teos "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" sisaldab kuut "meditatsiooni".
Esimene meditatsioon
[muuda | muuda lähteteksti]Lähemalt artiklis Esimene meditatsioon
Esimeses meditatsioonis rakendab Descartes metoodilist kahtlust. Ta kahtleb tunnetuse printsiipides, millele tuginevad kõik tema senised tõekspidamised. Kõigepealt jätab ta kõrvale kõik arvamused, mis on saadud meelte vahendusel. Seejärel jätab ta kõrvale aritmeetika, geomeetria ja teiste sääraste teaduste tulemused, mis tegelevad üldiste asjadega, sest on mõeldav, et jumal (või pigem kuri vaim) võiks teda neis asjus petta.
Teine meditatsioon
[muuda | muuda lähteteksti]Lähemalt artiklis Teine meditatsioon
On üks punkt, milles ei saa kahelda, sest isegi jumal ei saaks selles petta. Kui ma mõtlen, et ma olen, siis ei saa selles mind petta.
Kolmas meditatsioon
[muuda | muuda lähteteksti]Lähemalt artiklis Kolmas meditatsioon
Kolmandas meditatsioonis on jutt sellest, kuidas leitud toetuspunktile kindlad teadmised rajada. Selleks peab ta välistama Jumala pettuse. Ta esitab jumalatõestuse, milles ta järeldab Jumala ideest, mida ta iseendas kannab, Jumala olemasolu. Et inimene kui ebatäiuslik olend ei saa lõpmatu, sõltumatu, kõiketeadva ja kõikvõimsa olendi ideed olla ise tekitanud, siis peab Jumal eksisteerima. Jumal ei saa petta, sest pettus kuulub ebatäiuslikkuse juurde ning on Jumala kui täiusliku olendi ideega vastuolus.
Neljas meditatsioon
[muuda | muuda lähteteksti]Lähemalt artiklis Neljas meditatsioon
Neljandas meditatsioonis selgitab Derscartes, miks inimesed võivad hoolimata sellest, et petva jumala olemasolu on tõestatavalt võimatu, aritmeetikas, geomeetrias ja muudes sarnastes teadustes eksida. Jumal ei ole inimestele andnud eksimisvõimet. Kui inimesed nendes teadustes eksivad, siis sellepärast, et nende võime otsustada selle üle, mis on tõene, on lõplik ning nad teevad ennatlikke otsustusi.
Viies meditatsioon
[muuda | muuda lähteteksti]Lähemalt artiklis Viies meditatsioon
Viiendas meditatsioonis tõestab Descartes uuesti Jumala olemasolu, järeldades Jumala definitsioonist tema olemasolu.
Kuues meditatsioon
[muuda | muuda lähteteksti]Lähemalt artiklis Kuues meditatsioon
Kuuendas meditatsioonis näitab Descartes, et meelteaistingud on alati seotud mõtleva ja aistiva minaga. Jumal, kelle olemasolu ta viiendas meditatsioonis tõestas, istutab inimesse ettekujutuse, et meelteaistingud pärinevad kehast. Et pettus ei ole Jumala olemusega kooskõlas, peavad kehalised asjad tõeliselt eksisteerima.
Descartes järeldab, et kõik see, mida on võimalik selgelt ja aredalt tunnetada, on tõene, nii et ta on leidnud oma filosoofilisele tunnetusele kindla aluse.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Üksikud peatükid
[muuda | muuda lähteteksti]- Esimene meditatsioon
- Teine meditatsioon
- Kolmas meditatsioon
- Neljas meditatsioon
- Viies meditatsioon
- Kuues meditatsioon
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- René Descartes "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" 2014 (sari Avatud Eesti Raamat, tõlkinud Meelis Friedenthal; sissejuhatuses on mainitud, et tõlge järgib Marju Lepajõe 1996. aastal Akadeemias avaldatud teise ja kuuenda meditatsiooni tõlget)
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Meditatsioonid esimesest filosoofiast – alliktekstid Vikitekstides- Ladinakeelne tekst Vikitekstides
- 1685. aasta ladinakeelse väljaande faksiimile Vikitekstides
- Ladina-, inglis- ja prantsuskeelne tekst
- Tõnu Viik: ""Meditatsioonide" tõlkest" Sirp, nr 21, 30. mai 2014 (võrdlev arvustus Descartes'i "Meditatsioonide" kahe tõlke kohta: raamatuna Meelis Friedenthalilt ja Vikipeedias Andres Luurelt)