Mart Aas
Mart Aas (sündinud 4. mail 1972 Tallinnas) on eesti näitleja ja näitekirjanik.
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Ta on õppinud aastatel 1979–1986 Tallinna 46. Keskkoolis (kunstiklassis). Lõpetanud 1991. aastal Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumi autode erialal ning 1997. aastal Eesti Humanitaarinstituudi (teatri õppetoolis). Täiendanud end Jan Peszeki, Andrei Mogutši jt näitlejatehnika meistriklassides ning Paula Salmineni dramaturgiakoolitusel.
Töö
[muuda | muuda lähteteksti]Tegutsenud 1994–2003 Theatrumis (asutajaliige), hiljem olnud vabakutseline. 2005. aastast mänginud, kirjutanud ja lavastanud mittekoosseisulisena põhiliselt Tartu Uues Teatris. Kirjutanud näidendeid ja lavastanud neid, esinenud Erki Kasemets'a Polügoonteatri perfomance'ides, mänginud filmis („Protsess”, 2010, Balti Filmi- ja Meediakool) ning teleseriaalides („Ment”, 2012–13; „Köök”, 2015).
Töötanud reklaamikirjutajana[viide?], teinud raadiosaateid[viide?]. Kirjutanud ka artikleid, monolooge, sketše. Lugenud sisse paljusid audioraamatuid vaegnägijatele, loonud esimesena Eestis filmidele, lavastustele ja kunstinäitustele kirjeldustõlget, teinud kaastööd ajalehele Epifanio (pseudonüüm Nato Lumi). Osaleb kunstirühmitustes Aroonia (aastast 2005) ja Vedelik (aastast 2011),
Ta on Pärnus asuva Eesti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutamise mälestusmärgi autor (2008, kaasautorid Kaarel Eelma ja Mikk Mutso.
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Rolle
[muuda | muuda lähteteksti]- Somov (Tšehhovi “Armastuse mirage”, 1995)
- Salieri, Leporello ja Noormees (Puškini “Väikesed tragöödiad”, 1997, diplomilavastus Theatrumis)
- Yniold (Maeterlincki “Pelléas ja Mélisande”, 1998)
- Moskva Hamlet (Tšehhovi “Mina. Sina. Tema. Meie. Teie. Nemad”, 2000)
- Monica isa (Aasa “Kõik on noored”, 2000, Vanalinna Hariduskolleegiumi gümnaasiumi teatriharu ja teater-kooli Theatrum ühistöö)
- K. Müller (Gábor Görgey “Vader, kus tukk on?”, 2001)
- Horatio (Shakespeare’i „Hamlet“, 2003)
- esitaja (Alleni ja Aasa “Elu sees”, 2006 Theatrumis, rühmatöö, ka kuuldemäng 2007)
- Haritud inimene (Griškovetsi “Vene rännumehe ülestähendused”, 2008 Tartu Uues Teatris, ka lavastus ja lavakujundus koos Ott Aardamiga)
- Režissöör (Aasa “IDentiteet”, 2009 Tartu Uues Teatris)
- metropoliit Ambrosi Pihkvast ja Poolakene (Otsa “Keisrinna hull ehk Mees, kes rääkis tõtt”, 2010, Loomine)
- Veiko (Aasa „EDU“, 2011 Tartu Uues Teatris)
- Keegi C (Aasa “Projekt Elu”, 2012 Tartu Uues Teatris)
- Raimond (Ivar Põllu “Autori surm”, 2013 Tartu Uues Teatris)
- Teine mees (Võrõpajevi “Illusioonid”, 2013, Tartu Uue Teatri ja Vene Teatri ühistöö)
- Peter Karpati (Schimmelpfennigi “Araabia öö”, 2014 PolygonTeatris)
- Rudolf (Võrõpajevi “Joobnud”, 2014 Theatrumis)
- Sergei (Aasa “Mürisev vaikus”, 2015, Oliivipuu ja kohvik Sinilind)
- Gabriell Rehn (Marko Raat, Allfilm/ERM, 2016 ERM)
- Anti (Hassan Blasimi“ Digital Hats Game”, 2016, Teatteri Telakka ja TUT)
- Esitaja (Mait Vaik “Meeleparanduseta audioraamat” 2017 kirjastus Puiestee, Kultuurkapital)
Näidendeid ja lavale jõudnud tekste
[muuda | muuda lähteteksti]- "mürisev vaikus" (2015)
- "Äralennuväli" (2013)
- "Projekt Elu" (2012)
- "EDU" (2011)
- "IDentiteet" (2009)
- "Räägime asjast. Puhas eesti materjal." (2008)
- "Elu sees" (2005 version, 2012 version)
- "Kõik on noored" (2000)
Raamatud
[muuda | muuda lähteteksti]- "IDentiteet" (näidend, väljaandja Tartu Uus Teater)
- "Edu" (näidend, väljaandja Tartu Uus Teater)
- "Projekt Elu" (näidend, väljaandja Tartu Uus Teater)
"Kaksindus", näidendikogumiku üks kolmest näidendist. (näidend, väljaandja Eesti Teatri Agentuur)
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 2013 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ("Äralennuväli")
Auhinnad
[muuda | muuda lähteteksti]- 2006 Eesti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutamise mälestusmärgi kavandite konkurss / töö "Rõdu" konkursi võit koos Mikk Mutso ja Kaarel Eelmaga
- 2007 Eesti Näitemänguagentuuri näidendivõistluse äramärgitud töö ("Räägime asjast")
- 2021 Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistluse II preemia ("Kaksindus")