Mägi-Karabahhi sõda

Ülevalt kellaosuti suunas: purustatud Aserbaidžaani soomukid (2005), aserbaidžaani sõjapõgenikud armeenlaste kontrolli alla jäänud alalt (1993), tank T-72 – mälestusmärk Askeranis (2007), Armeenia sõdurid (1994).

Mägi-Karabahhi konflikt ehk Mägi-Karabahhi sõda (aserbaidžaani keeles Qarabağ münaqişəsi, armeenia keeles Արցախյան գոյամարտ) oli relvastatud konflikt^[1] Taga-Kaukaasias aserbaidžaanide ja armeenlaste vahel. Ammuste ajalooliste ja kultuuriliste juurtega kogukondade vaheline konflikt teravnes Nõukogude Liidus toimunud perestroika aastatel (1987–1988)^[2] ning arenes 1991–1994 sõjategevuseks Armeenia ja Aserbaidžaani vahel, eesmärgiga saavutada kontroll Mägi-Karabahhi ja mõne ümberkaudse ala üle.

Vene poliitiku ja rahvusvaheliste suhete spetsialisti Galina Starovoitova sõnul "on see konflikt rahvusvahelise õiguse seisukohalt näide vastuolust kahe põhimõtte vahel: ühelt poolt rahva õigus enesemääramisele, teisalt aga territoriaalse terviklikkuse printsiip, mille kohaselt võib piire muuta vaid rahumeelselt ning vastastikusel nõusolekul".^[3]

Riikide seisukohad Mägi-Karabahhi konflikti suhtes on vastandlikud, olukorda komplitseerib piirkondlike vastuolude ajalooline taust (sealhulgas Armeenia genotsiidi tunnustamise küsimus). "Türgi ja Aserbaidžaani tandem peab Armeenia vastu tõelist infosõda, moonutades Mägi-Karabahhi konflikti tekke põhjust ja tagajärgi," on kirjutanud Armeenia politoloog Armen Akopjan.^[4]

2016. aasta aprillis algas Mägi-Karabahhi piiril taas sõjategevus ühelt poolt Aserbaidžaani ning teiselt poolt Armeenia ja rahvusvahelise tunnustuseta Mägi-Karabahhi Vabariigi vahel.

2020. aasta 27. septembrist kuni 10. novembrini toimus Aserbaidžaani pealetung, mille tulemusena läksid Mägi-Karabahhi ümbritsevad alad tagasi Aserbaidžaani kontrolli alla. Mägi-Karabahhi Vabariiki Armeeniaga ühendavasse Lachini koridori paigutati Vene rahuvalvajad.

19. septembril 2023 alustas Aserbaidžaan rünnakut Mägi-Karabahhi Vabariigi vastu.^[5] 20. septembril Mägi-Karabahhi separatistid alistusid ja nõustusid relvarahuga Aserbaidžaani tingimustel. ^[6]^[7] Lepiti kokku alustada 21. septembril Yevlaxi linnas taaslõimumise läbirääkimisi.

Vaata ka

Viited

↑ МГСУ "Общая и прикладная политология" (toim В.И. Жуков, Б.И. Краснов) Moskva: Издательство МГСУ «Союз», 1997, isbn 5-7139-0084-3, lk 392, 401–403, 407
↑ ""Мемориал. Хронология конфликта"". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2012. Vaadatud 10. jaanuaril 2012.
↑ Г. В. Старовойтова "Национальное самоопределение: подходы и изучение случаев"
↑ Armen Akopjan "Armeenia välispoliitika: probleemid ja suundumused" Maailma Vaade nr 12, 2010
↑ Aserbaidžaan teatas "terroritõrjeoperatsioonist" Mägi-Karabahhis ERR 19. sept. 2023
↑ Mägi-Karabahhi separatistid alistusid ja nõustusid relvarahuga ERR 20. sept. 2023
↑ Kaarel Kressa (21. september 2023). "Täielik alistumine. Mägi-Karabahhis toimunu muudab pöördumatult Kaukaasia jõujooni". epl.delfi.ee. Vaadatud 21. septembril 2023.

Välislingid

Kaarel Kaas. "Veretu lagunemise müüt". Diplomaatia nr 100, detsember 2011
Armenia and Azerbaijan fight over disputed Nagorno-Karabakh region, BBC News, 28. september 2020

[1] МГСУ "Общая и прикладная политология" (toim В.И. Жуков, Б.И. Краснов) Moskva: Издательство МГСУ «Союз», 1997, isbn 5-7139-0084-3, lk 392, 401–403, 407

[askeran-2] ""Мемориал. Хронология конфликта"". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2012. Vaadatud 10. jaanuaril 2012.

[Старовойтова-3] Г. В. Старовойтова "Национальное самоопределение: подходы и изучение случаев"

[4] Armen Akopjan "Armeenia välispoliitika: probleemid ja suundumused" Maailma Vaade nr 12, 2010

[5] Aserbaidžaan teatas "terroritõrjeoperatsioonist" Mägi-Karabahhis ERR 19. sept. 2023

[6] Mägi-Karabahhi separatistid alistusid ja nõustusid relvarahuga ERR 20. sept. 2023

[7] Kaarel Kressa (21. september 2023). "Täielik alistumine. Mägi-Karabahhis toimunu muudab pöördumatult Kaukaasia jõujooni". epl.delfi.ee. Vaadatud 21. septembril 2023.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]