Mine sisu juurde

Lembit Allikmets

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia

Lembit Allikmets (kuni 1938 Israel; sündinud 18. juunil 1936 Kernu vallas Hageri kihelkonnas Harjumaal [1]) on eesti arst ja meditsiiniteadlane.

Haridus

[muuda | muuda lähteteksti]

1954. aastal astus ta Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ) arstiteaduskonda, mille lõpetas 1960. aastal farmakoloogia erialal kiitusega.[1] 1960–1963 õppis ta TRÜ sihtaspirandina Leningradis NSV Liidu meditsiiniakadeemia eksperimentaalse meditsiini instituudi farmakoloogia osakonnas akadeemik Sergei Arnitškovi juhendamisel, 1963 kaitses ta seal meditsiinikandidaadi väitekirja.[2] Meditsiinidoktori kraadi kaitses ta 1970. aastal[1] Vilniuse Ülikoolis väitekirjaga "Psühhotroopsete ainete toime eesaju limbilistesse ja seotud struktuuridesse".[2]

Karjäär

[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1960–1963 oli ta arst Jämejala Psühhoneuroloogiahaiglas. 1963–1970 töötas ta TRÜ Meditsiini Kesklaboratooriumis nooremteaduri, vanemteaduri ning eksperimentaalpatoloogia ja farmakoloogia sektori juhatajana.[3] Aastatel 1966–1967 oli ta stipendiaat USA-s. Välis-Eesti lehtede järgi "siinviibimisel ta kontakte eestlastega ei julgenud võtta"[4] ning "Allikmets esines kogu aja veendunud kommunistina, kellel ei olnud USA elu ega kapitalistliku korra kohta üldiselt ütelda midagi tunnustavat".[5]

Ta on olnud ka eksperimentaalse patoloogia ja farmakoloogia sektori juhataja.[2] 1971. aastal valiti ta professoriks. 30 aastat (1971–2001) juhatas ta ülikooli farmakoloogiakateedrit (hilisemat farmakoloogiainstituuti).[1] 1973–1975 oli ta arstiteaduskonna õppeprodekaan, 1975–1984 ja 1989–1994 aga dekaan.[3]

Dekaanina pani Allikmets 1975. aastal aluse arstiteaduskonna aastapäeva regulaarsele tähistamisele, laiendas aspirantuuri ja doktorantuuri[3] ning rajas 1978. aastal probleemlaborite põhjal Üld- ja Molekulaarpatoloogia Instituudi[1]. Allikmetsa toel alustati 1972. aastal kliinilise farmakoloogia kursusega nii üliõpilastele kui ka arstide täiendusteaduskonnas, samuti korraldati valikkursusi ning temaatilisi tsükleid arstidele ja proviisoritele.[3] Alates augustist 2001 on ta Tartu Ülikooli emeriitprofessor[1] ja töötab vanemteadurina.[3]

Ta on olnud arstiteaduskonna kraadikaitsmise nõukogu esimees, TÜ kliinikumi asutaja ja esimene juhatuse esimees, TÜ kliinikumi nõukogu liige (1970–2001), TÜ Biomeedikumi ehituse komisjoni esimees ja TÜ inimuuringute eetikakomitee esimees.[2]

Teadustöö

[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on olnud kolme rahvusvahelise ajakirja toimetuse liige[1] (Farmakoloogia ja Toksikoloogia, Journal of Physiology & Pharmacology, Pharmacology, Biochemistry and Behavior).[6] Ta on juhendanud 24 kandidaadi- ja doktoridissertatsiooni.[2] Tema rajatud Tartu neuro- ja psühhofarmakoloogia koolkond on tuntud kogu maailmas.[1] 1970–2001 korraldati Allikmetsa juhtimisel Tartus ja Tallinnas 12 farmakoloogia-, psühhofarmakoloogia- ja bioloogilise psühhiaatria alast rahvusvahelist kongressi ja sümpoosioni.[3]

Teadustöös on Allikmets keskendunud neurotroopsete (nt uinutid ja valuvaigistid) ja psühhotroopsete ainete (nt antidepressandid) toimemehhanismi selgitamisele. Ta on tegelnud uute gamma-aminovõihappe derivaatide farmakoloogia ja toksikoloogia selgitamise ning praktikasse juurutamisega.[2]

Teoseid

[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on avaldanud üle 400 teaduspublikatsiooni. Nende seas on õpikuid ja käsiraamatuid, 8 monograafiat ning 260 teadusartiklit, neist omakorda 140 eelretsenseeritavates ajakirjades.[2]

Organisatsiooniline tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on Eesti Farmakoloogia Seltsi üks asutajaid 1970. aastal. Ta oli seltsi esimees asutamisest kuni aastani 1993. 1991 oli ta Eesti Bioloogilise Psühhiaatria Seltsi üks asutajaid ja seejärel selle kauaaegne esimees.[1]

Samuti kuulub ta Eesti Psühhiaatrite Seltsi, Eesti Füsioloogia Seltsi, Ameerika Bioloogilise Psühhiaatria Seltsi ning Saksa Farmakoloogia ja Toksikoloogia Seltsi.[2]

Ta on olnud Eesti arstiteaduse nõukogu liige (1974–1999), Eesti NSV tervishoiuministeeriumi kolleegiumi liige, NSV Liidu tervishoiuministeeriumi õppe-metoodilise nõukogu ja rektorite nõukogu liige, 1980–1988 NSV Liidu Meditsiiniakadeemia psühhofarmakoloogia probleemkomisjoni esimees.[3]


Tegevus ELKNÜ-s ja NLKP-s

[muuda | muuda lähteteksti]

Poliitiline tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Lembit Allikmets on Eesti Keskerakonna liige 4. jaanuarist 1995.[7] Ta on kuulunud erakonna volikokku ja aukohtusse.[8]

Kolmel korral (1989, 1996 ja 1999) on Lembit Allikmets valitud Tartu linnavolikokku, selle töös osales ta kokku 10 aastat.[1]

Süüdistus ebaseaduslikes meditsiiniuuringutes

[muuda | muuda lähteteksti]

2010. aastal esitas Lõuna ringkonnaprokuratuur Lembit Allikmetsale ning Valga haigla ülemarstile ja Tartu Ülikooli kliinikumi anestesioloogia osakonna juhatajale Andres Sellile kriminaalsüüdistuse ebaseaduslikes meditsiiniuuringutes.[9]

Süüdistuse kohaselt tegi Sell päevakirurgiakeskuses Me­dex ja Tartu Ülikooli kliinikumis[9] 2006. aasta aprillist septembrini[10] 64 jala­operatsiooni, milles kasutati narkoosiravimit 3-kloroprokaiini, mille kasutamiseks puudus ravimi­ameti ja ravimi kliinilisi uuringuid võimaldava eetikakomisjoni luba.[9] Sell kallutas Allikmetsa uuringu tarbeks luba võltsima. Inimkatsetes kasutatud ravimid toodi Šveitsist ilma ravimiameti sisseveoloata.[10]

Esimesel kohtuistungil Tartu maakohtus 21. novembril 2011 eitasid Allikmets ja Sell süüdistusi. Selli advokaat Aivar Pilv esitas kohtule taotluse arutada Selli osas kriminaalasja kokkuleppemenetlust; Lembit Allikmets ja tema kaitsja ei soovinud kokkuleppemenetlust, mistõttu tema süüküsimust arutab kohus edasi üldmenetluses.[10]

5. detsembril tunnistas Tartu maakohus Allikmetsa süüdi dokumendi võltsimises ning mõistis talle rahalise karistuse 1524 eurot.[11]

Tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku

[muuda | muuda lähteteksti]

Tema abikaasa on endine Tartu Ülikooli õppejõud Kiira Allikmets. Neil on pojad Rando Allikmets, Erik Allikmets ja Lembit Allikmets jun.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 1,14 "Lembit Allikmets: Tartu linna aukodanik ja Tartu Suurtähe kavaler" Tartu linna kodulehel, 26.08.2010 (vaadatud 21. novembril 2011)
  2. ↑ 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 2,11 2,12 2,13 "Lembit Allikmets – 75"[alaline kõdulink] Universitas Tartuensis, 02.06.2011
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 Kliinikumi preemia laureaadid: 2004 – Professor Lembit Allikmets Tartu Ülikooli kliinikumi kodulehel (vaadatud 21. novembril 2011)
  4. ↑ "Stipendiaat okup. Eestist oli USA-s". Vaba Eesti Sõna = Free Estonian Word nr 35, 31. august 1967. Lk 3
  5. ↑ "Stipendiaat Eestist USA-s". Vaba Eestlane = Free Estonian nr 69, 16. september 1967. Lk 3
  6. ↑ Lembit Allikmets Eesti Teadusinfosüsteemis Muuda Vikiandmetes
  7. ↑ Äriregistri päring (vaadatud 21. novembril 2011)
  8. ↑ Lembit Allikmets Tartu Keskerakonna kodulehel (vaadatud 21. novembril 2011)
  9. ↑ 9,0 9,1 9,2 "Anesteesiaravimi loata katsetamise kahtlus viib kaks tuntud arsti kohtu ette" Õhtuleht, 14. oktoober 2010 (vaadatud 21. novembril 2011)
  10. ↑ 10,0 10,1 10,2 "Tuntud arstid eitasid kuritegusid" ERR, 21.11.2011 (vaadatud 21. novembril 2011)
  11. ↑ http://uudised.err.ee/index.php?06240450
  12. ↑ "Tartu Ülikooli suure medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 4.12.2022.
  13. ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  14. ↑ "Karl Schlossmanni medali pälvis arstiteadlane Lembit Allikmets"[alaline kõdulink] Neljas, 22.10.2008 (vaadatud 21. novembril 2011)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Lembit_Allikmets&oldid=6341782"