Mine sisu juurde

Lekseem

Allikas: Vikipeedia

Lekseem on mitmetähenduslik termin keeleteaduses.

Lekseemi põhiülesanne lauses on situatsiooni komponentide tähistamine.

Sõna "lekseem" tuleb kreeka sõnast lexis 'sõna'.

Kui lekseem kannab mõistesisu ehk leksikaalset tähendust, nt 'kodu', 'must', 'koristama' vms, siis sõnavormide muutetunnused kannavad grammatilist tähendust, s.o abstraktsemat tüüpi tähendusi, nt käsku, seesolu vms. Seega ei ole kõik sõnad lekseemid.

Leksikaliseerumine on protsess, mille käigus saab leksikaalne tähendus vormi ja tekib lekseem. Nimisõna kohakäändevormid võivad muutuda määrsõnadeks, nt 'kortsus', 'maast'. Sama võib juhtuda ka omadussõnadega, nt ´hirmus´ 'väga' (suur) ning verbi käändeliste vormidega, nt ´elades´ 'kunagi'. Leksikaliseeruda võivad ka sõnaühendid. Lekseeme ja leksikaliseerunud sõnaühendeid ühtekokku nimetatakse leksikaalseteks üksusteks.[2]

Sõnavormide ja nt abisõnade piir on sujuv, aja jooksul võivad sõnavormid muutuda abisõnadeks - nad grammatiseeruvad.[2]