Lazdijai

Lazdijai
leedu	Lazdijai
	Lazdijai vapp
	Pindala: 4,8 km²
	Elanikke: 3895 (1.01.2023)
	Koordinaadid: 54° 14′ N, 23° 31′ E

Lazdijai (leedu^ⓘ), poola Łoździeje) on linn Leedus Alytuse maakonnas, Lazdijai rajooni ja Lazdijai valla keskus. Linn asub merepinnast 126 meetri kõrgusel, 7 km kaugusel Poola piirist, kus asub Lazdiaji piiriületuspunkt.

Linn on saanud nime seda läbiva Lazdija oja järgi (Raišupise oja kohalik nimetus). Aastal 1965 registreeriti linnas Leedu kõigi aegade kõige paksem keltsakiht (145 cm).

Lazdijais antakse välja ajalehti Dzūkų žinios, Ryto žvaigždė ja Lazdijų reklama. Haridust annavad gümnaasium ja kaks lasteaed-algkooli. Lazdijais on kultuurimaja, aastal 2000 valminud spordikeskus ja kaks raamatukogu.

Vaatamisväärsusteks on aastal 1895 valminud katoliku kirik ja vanausuliste kirik.

Lazdijai on Łukówi sõpruslinn.

Ajalugu

Lazdijai mõis rajati aastal 1532. Zygmunt II August eraldas maad alevi rajamiseks aastal 1560, samal aastal valmis ka esimene sealne kirik. Sealset asulat on esimest korda mainitud aastal 1561.

Lazdijai sai linnaõigused 1597. aastal. Aastal 1795 läks linn kolmandal Poola jagamisel Preisimaa koosseisu ja hakkas kandma nime Lasdien. Hiljem hakkas see kuuluma Venemaale, kus selle venekeelne nimekuju oli Лоздзее.^[2] Linn põles aastail 1857, 1879, 1886, 1922 ja 1923.

Teise maailmasõja ajal sai Lazdijai lahinguis kannatada nii 1941. kui ka 1944. aastal. 3. novembril 1941 hukkasid Saksa okupatsiooniväed Katkiškė külas ligi 1500 Lazdijai ja selle ümbruskonna juuti.^[3] Nõukogude võimud küüditasid 186 linna elanikku. Teise maailmasõja ajal tegutsesid linna ümbruskonnas Leedu metsavennad.^[4]

Elanikkond

1 517 (1800)
3 151 (1896)
2 538 (1897)´
2 364 (1923)
3 109 (1959)
3 842 (1970)
4 100 (1974)
4 300 (1976)

4 364 (1979)
5 485 (1989)
5 140 (2001)
5 000 (2005)
4 800 (2009)
4 531 (2011)
4 396 (2013)
3 737 (2018)

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Lazdijai elanikest leedulasi 96,13%, venelasi 2,36% ja poolakaid 0,37%.^[5]

Kirikuväljak
Koolimaja
Kultuurikeskus
Vanausuliste kirik
Raišupise oja
Kohtuhoone

Tuntud elanikke

Joseph Achron – USA helilooja
Avraham Tory – juudi kirjanik
Motiejus Gustaitis – leedu luuletaja
Salomėja Nėris – leedu luuletaja
Valdas Vasiliauskas – Leedu ajakirjanik ja poliitik
Arūnas Valinskas – Leedu teletäht ja poliitik
Marijonas Mikutavičius – leedu laulja
Gytis Andrulionis – Leedu jurist ja poliitik
Valentina Karatajūtė-Talimaa – Leedu paleontoloog

Viited

↑ Resident population by city / town at the beginning of the year, vaadatud 12.02.2023.
↑ Лоздзее. Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона, Kd. 17А (34) : Ледье — Лопарев. С.-Петербургъ, 1896., 913 lk.
↑ http://www.holocaustatlas.lt/EN/#a_atlas/search/vcntfr=1000.vcntto=5000/page/2/item/51/
↑ Kazys Misius, Algimantas Miškinis ir kt. Lazdijai 1. Tarybų Lietuvos enciklopedija, Kd. 2 (Grūdas-Marvelės). – Vilnius: Vyriausioji enciklopedijų redakcija, 1986. 494-495 lk.
↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. august 2015. Vaadatud 19. septembril 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid

[1] Resident population by city / town at the beginning of the year, vaadatud 12.02.2023.

[2] Лоздзее. Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона, Kd. 17А (34) : Ледье — Лопарев. С.-Петербургъ, 1896., 913 lk.

[3] ttps://www.holocaustatlas.lt/EN/#a_atlas/search/vcntfr=1000.vcntto=5000/page/2/item/51/

[4] Kazys Misius, Algimantas Miškinis ir kt. Lazdijai 1. Tarybų Lietuvos enciklopedija, Kd. 2 (Grūdas-Marvelės). – Vilnius: Vyriausioji enciklopedijų redakcija, 1986. 494-495 lk.

[5] "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. august 2015. Vaadatud 19. septembril 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]