Laisse

Laisse [lɛs] ehk laisse-stroof on 11.–15. sajandini keskaegses prantsuse luules esinev luulevorm, varieeruva ridade arvuga lõik. Kõige iseloomulikum eepilisele ja kirjeldavale luulele, näiteks kangelaslaulule – 12. sajandist pärinev "Rolandi laul" on kirjutatud laisse-stroofis.

Laisse on süllaabiline ja värsirea pikkus võib ühe poeemi piirides varieeruda, kuid mitte salmi piires. Kõige tavalisem on 10-silbiline värsirida, kuid 13. ja 14. sajandil ka aleksandriin. Samuti võib salmiti erineda värsiridade arv. Eriti varasemates teostes on kasutusel algriimiline laisse, hiljem muutub järk-järgult populaarsemaks lausriimiline, mille puhul salmi piires on kõik riimid samad: aaaaa bbb ccccccccccc dd jne:

"Carles li reis, nostre emper[er]e magnes

Set anz tuz pleins ad estet en Espaigne:

Tresqu'en la mer cunquist la tere altaigne.

N’i ad castel ki devant lui remaigne ;

Mur ne citet n’i est remés a fraindre,

Fors Sarraguce, ki est en une muntaigne."

(Chanson de Roland, I, 1-4)

Seda luulevormi iseloomustab ka tüüpfraaside ja -vormelite kasutus ja sageli korduvad teemad ning motiivid, mis võivad rännata ühest laisse'ist ja laulust teise – nähtus, mis on tavaline igasuguse suulise traditsiooni puhul.

Peetakse väga tõenäoliseks, et kangelaslaule pigem retsiteeriti kui lauldi ja värsi põhimeloodia oli läbivalt sama, kuigi rea lõpus võib meloodia erineda. Selles muusikas võis esineda ka avatud ja suletud lõpu kasutamist.