Lagunemine
Lagunemine on millegi jagunemine väiksemateks osadeks.
Näiteks mikromaailma vaadeldes, võime tõdeda keemiliste ainete molekulide lagunemist väiksemateks aineosadeks, väiksemateks molekulideks või aatomiteks. Aatomid on üldjuhul väga stabiilsed, aga kui nad puutuvad kokku piisavalt suure energiaga, saavad ka aatomid osadeks jaguneda, laguneda. Veelgi stabiilsemad on suurema osa keemiliste elementide isotoopide aatomite tuumad. Ometi võivad laguneda ka nemad. Kaasaegse teadusliku maailmapildi järgi ei saa aga lagunemine toimuda lõputult. Osakesed ei saa laguneda väiksemaks kui elementaarosakesed, kaasaegse teadusliku maailmapildi alusena esindab seda osakestefüüsika standardmudel. Energiatkandvad või fundamentaalseid vastastikmõjusid vahendavad energiaosakesed on piiratud kvantitatiivse suurusega, Universumis väikseima veel tähendust omava suurusega - Plancki konstandiga. Samuti teeb osakeste lagunemise võimatuks elektrilaengu jäävuse seadus. Osakesed, millel on elektrilaeng ei saa laguneda väiksemaks kui on elementaarlaengu suurus. (Kvarkidel võib olla küll 1-st väiksem laeng, kuid kvargid ei saa eraldi, üksikult eksisteerida. Nad moodustavad ikka koos teistega tervikuid, mille laeng on 1 või siis kogu hadroni peale kokku 0).
Makromaailma vaadates lagunevad ühiskondlikud korrad, riigid, ettevõtted, organisatsioonid, pered, inimesed ja teised elusorganismid, eluta aine jne. Lagunemine nagu ka surm on üks pool, eluliselt tähtis, vältimatult vajalik osa looduslikust ringkäigust. Samuti nagu ainevahetuse, metabolismi protsessides katabolism või pidevalt toimuv apoptoosi nähtus meie kõigi kehades. Kosmilisi objekte, universumit, megamaailma vaadeldes peame tõdema, et ka tähed ja teised kosmilised objektid sünnivad, muutuvad ja lagunevad.
Kõik mis on tekkinud, sündinud võib laguneda ja tõenäoliselt mingi aja jooksul ka laguneb. Küsimus lagunemisest taandub küsimusele ajast. Kui pika aja jooksul midagi vaatleme. Seda, kas kunagi, juhul kui "lõppeb" meie universumi eksistents, võivad laguneda ka meile igaveste ja kindlatena tunduvad loodusseadused...neid kirjeldada aitavad matemaatika, füüsika loogilised tõdemused ise, me keegi ei tea. See on pigem usu, filosoofia küsimus.