Läti meedia

Läti meedia on Läti massimeediakanalite – trükiajakirjanduse, raadio, televisiooni ja interneti süsteem. Nii nagu mujal Euroopas domineerib ka Lätis kaksikjaotusega meediasüsteem: kõrvuti eksisteerivad era- ja avalik-õiguslik meedia.

Ajalehed

Lätis on kaks riigile kuuluvat ajalehte: Likuma Varda ja Latvijas Vēstnesis, mis avaldavad peamiselt ametlikke protokolle valitsuse tegevusest ning otsustest [4].

Suurima tiraaži ning levikuga päevalehte Diena avaldab Diena meediagrupp [5]. Ettevõte annab välja nii riiklikku ja regionaalseid ajalehti kui ka ajakirju ja raamatuid. Diena meediagrupp annab välja ka Dienas Biznessi, mis on riigi suurim ärileht. Dienas Bizness tegutseb kahe äriinfo veebilehega, korraldab konverentse ning publitseerib äriteemalisi käsiraamatuid.

Suurimad päevalehed

Läti suurimad päevalehed:^[1]

Diena – Dienas Mediji – Diena.lv – 18 277 tellijat (2009 detsember) – üldteemad
Dienas bizness – Dienas Bizness – Db.lv – 7071 tellijat (2009 detsember) – äri
Latvijas Avīze – Lauku Avīzes – La.lv – 26 077 – riik, põllumajandus
Latvijas Vēstnesis – Latvian Journal – Lv.lv – 1236 – riik ja valitsus
Neatkarīgā Rīta Avīze – Medijunams – Nra.lv – 10 433 – riik, ühiskond, välisuudised

Omandisuhted

2007. aastaks oli peaaegu kogu lätikeelne mitteriiklik meedia välismaiste ettevõtete omanduses. Suurim päevaleht Diena kuulub Bonnier AB-le, mis on Rootsi päritolu rahvusvaheline kontsern. Bonnier AB kontrollib umbes üht kolmandikku kohalikest ajalehtedest ja uudisteagentuuri Baltic News Service.

Ajalehtedel Neatkariga Rita Avize ja Vakara Zinas on sama omanik, mis naftakontsernil Ventspils Nafta. Latvijas Avize, mis on samuti üks juhtivamaid ajalehti, allub Ventbunkersile, mis kuulub Madalmaades asuvale välismaisele firmale.

Juhtivad venekeelsed ajalehed Vesti Segodnya, Chas ja Telegraf on lätlaste omanduses. Nende piiratud lugejaskond ja tasuvus ei ole välismaiseid firmasid meelitanud ajalehti ära ostma. Telegraf küll müüdi, aga uute omanike seas on ka endine Läti välisminister Janis Jurkans.

2009. aastal müüs Bonnier Business Press Läti meediagrupi AS Diena; uueks omanikuks sai Nedela S.A., mida juhib ajalehe Diena endine tegevdirektor Aleksandrs Tralmaks. AS Diena avaldab suurima leviga päevalehte Diena ja äripäevalehte Diena’s Bizness.

Ajalehtede arv

	2005	2006	2007	2008	2009
Kõik päevalehed	23	22	20	19	19
Tasulised päevalehed	22	21	18	17	17
– st riiklikud	14	13	10	10	10
– sh kohalikud ja regionaalsed	8	8	8	7	7
Tasuta päevalehed	1	1	2	2	2
– sh regionaalsed ja kohalikud	1	1	2	2	2
Kõik muud ajalehed	71	89	104	104	88
– sh tasulised	64	81	98	98	74
– tasulised riiklikud	29	36	44	44	34
– tasulised regionaalsed ja kohalikud	35	45	54	54	40
– sh tasuta	7	8	6	6	14
– tasuta riiklikud	1	2	4	4	2
– tasuta regionaalsed ja kohalikud	6	6	2	2	12

Allikas: World Press Trends 2010

Ajalehtede keskmine tiraaž ühe numbri kohta (tuhandetes)

	2005	2006	2007	2008	2009
Kõik päevalehed	448	424	436	370	340
Tasulised päevalehed	348	321	236	230	220
– millest riiklikud	297	273	187	188	180
-millest kohalikud ja regionaalsed	51	48	49	42	40
Tasuta päevalehed	42	103	200	140	120
– millest regionaalsed ja kohalikud	42	103	200	140	120
Kõik muud ajalehed	940	1161	1818	1762	–
– millest tasulised	538	729	1285	1062	–
---Tasulised riiklikud	331	432	940	761	–
---Tasulised regionaalsed ja kohalikud	207	220	345	213	–
– millest tasuta	402	412	533	700	–
---tasuta riiklikud	115	112	420	213	–
---tasuta regionaalsed ja kohalikud	187	300	113	487	–

Allikas: World Press Trends 2010

Auditooriumi hõlmatus ajalehega (2009)

	%
Kõik täiskasvanud	34
Mehed	34
Naised	34
Majapidamise peamine poeskäija	35

Allikas: World Press Trends 2010

Lugejate hulk (tuhandetes)

	2005	2006	2007	2008	2009
Kõik päevalehed	818	849	802	721	612
Kõik tasulised päevalehed	818	701	640	562	517
Kõik tasuta päevalehed	–	287	299	272	156

Suurimad ettevõtted, mis ostavad reklaami ajalehtedesse (2009)

Reklaamija	Kulu (Läti lattides, tuhandetes)
Maxima	379,7
Bite	289,8
Tele2	287,6
LMT	218,4
PTA	178,8
DNB Nord	124,5
Studio Moderna	110,0
Swedbank	100,5
Parex	98,1
Lattelecom	76,6

Allikas: World Press Trends 2010

Üleriigilised ajalehed

Diena
Dienas bizness
Latvijas Avīze
Latvijas Vēstnesis
Neatkarīgā Rīta Avīze
5 min
Rītdiena

Regionaalsed ajalehed

Alūksnes Ziņas
Auseklis
Banga
Bauskas Dzīve
Brīvā Daugava
Čekeme Avīze – Liepāja
Druva
Dundadznieks
Dzirkstele
Ezerzeme
Iecavas Ziņas
Jūrmalas Ziņas
Kursas Laiks
Kurzemes Reklāma
Kurzemes Vārds
Kurzemnieks
Latgales Laiks
Ludzas Zeme
Malienas Ziņas
Neatkarīgās Tukuma Ziņas
Novadnieks
Ogres Vēstis
Ogres Ziņas
Olaines Avīze
Olaines Balss
Rēzeknes Vēstis
Rīgas Apriņķa Avīze
Saldus Zeme
Siguldas Elpa
Staburags
Stars
Talsu Vēstis
Tukuma Ziņotājs
Vaduguns
Ventas Balss
Zemgales Ziņas
Ziemeļlatvija
Novaya Gazeta

Tabloidid

Rīgas Balss
Vakara avīze Vakara ziņas

Venekeelsed

Digital Times
Argumenty i Fakty
Biznes & Baltiya
Vesti segodnya
Telegraf
Chas

Ingliskeelne

The Baltic Times

Läti veebiajalehed (2011): [6]

Auseklis (läti)
Baltic Times (inglise)
Biznez i Baltija (vene)
Chas (vene)
Diena (läti)
Dzirkstele (läti)
Kapitala (läti)
Kurzemes Vards (läti)
Kurzemnieks (läti)
Latgales Laiks (läti, vene)
Latvietis Latvija (läti)
Latvijas Avize (läti)
Latvijas Vestnesis (läti)
Lauku Avize (läti)
Million (vene)
Neatariga Rita Avize (läti)
Novaya Gazeta (vene)
Ogres Zinas (läti)
Saldus Zeme (läti)
Staburags (läti)
Zemgales Zinas (läti)
Telegraf (vene)
Vesti Segodnya (vene)

Raadio

Eksperimentaalse raadioga tehti Lätis algust 1920. aastate alguses. Ringhäälinguline firma Läti Raadio loodi alles 1925. aastal. Esialgu piirdus auditoorium 331 kuulajaga ning saateid lasti eetrisse kaks tundi päevas. Järk-järgult hakkas raadio sisu järjest laiendama, hakati kirjutama omi uudiseid ning raadio hakkas täitma ka kasvatuslikku funktsiooni. 1940. aastate lõpuks oli kliente juba ligi 157 000.^[2]

Pärast Läti iseseisvuse taastamist hakkasid kerkima eraraadiojaamad. Esimene eraõiguslik raadiojaam oli Raadio Sigulda. Esimene üleriigiline raadio Raadio SWH loodi 1993. aastal. 2009. aastaks oli Lätis 43 raadioorganisatsiooni. Kõige enam on Lätis meelelahutusliku sisuga raadiojaamu.

Avalik-õiguslikule Läti Raadiole (Latvijas Radio) kuulub neli raadiokanalit, SWH Grouppi kuulub kolm, Super FM-i kuulub kolm ja MIX-ile, mis keskendub venekeelsele auditooriumile, kuulub neli kanalit.^[3]

1994. aastal veetis keskmine läti inimene keskmiselt kolm tundi raadiot kuulates, samas kui 2004 kuulati raadiot kuni 4,5 tundi.

2011. aasta esimestel kuudel olid kolm kõige kuulatumat raadiot Lätis Raadio Läti 2 (24 protsenti) ja Raadio Läti 1 (12 protsenti), mis on mõlemad riiklikud raadiokanalid ja Radio Skonto (7 protsenti), mis edastab Riias ja on rebroadcast Lätis.^[4]

Avalik-õiguslikud raadiokanalid

Latvijas Radio 1 – uudiste- ja juturaadio, Latvijas Radio, kanal hõlmas 2011. aasta talvel 12% kogu raadio auditooriumist.

Latvijas Radio 2 – lätikeelse muusika raadio, Latvijas Radio, 2011. aasta talvel hõlmas TNS andmetel 24% kogu raadio auditooriumist.

Latvijas Radio 3 Klasika – Läti ja välismaa klassikaline, kaasaegne ja džässmuusika, Latvijas Radio, raadiokuulajaskonnast eelistas 2011. aasta talvel Latvijas Radio 3 Klasikat 1%.

Latvijas Radio 4 Doma laukums – Läti rahvusvähemustele suunatud venekeelne raadiojaam, edastab info-ja analüüsi Läti poliitilisest, sotsiaalsest, majanduslikust ja kultuurilisest elust, muusikast ja noortest.

Latvijas Radio 5 ehk Radio NABA/Saeimas kanāls jaguneb kaheks osaks: Radio NABA ja Saeimas kanāls. Radio NABA on noortele suunatud Läti Ülikoolis tehtav raadiojaam, alternatiivne muusika. Saeimas kanāls on parlamendi istungeid kuulajateni toov raadiokanal. Parlamendi istungitevälisel ajal tegutseb Radio NABA.

Allikas: Latvijas Radio [7][8]

Populaarsemad eraõiguslikud raadiojaamad

European Hit Radio – kõige uuemad hitid.
Radio Skonto – kõige uuemad hitid ja uudised.
Radio 101 – kaasaegne raadio eelkõige täiskasvanutele.
Radio SWH – kaasaegne muusika ja uudised.
Radio SWH + – Radio SWH venekeelne laiendus.
Radio SWH Rock – Rock/Active rock’ile keskenduv formaat.
Star FM – kõige uuemad, kohalikud ja vanad hitid.

Rahvuslikud raadiokanalid

Latvian Christian Radio – kristlikud uudised, jutuajamised, analüüsid ja muusika.

Kohalikud raadiokanalid

Alise + – Daugavpilsis, venekeelne raadiokanal.

Kurzemes Radio – Kurzeme, kaasaegne muusika ja uudised.

Latgolys radeja – Latgalian, dialektiga muusika- ja jutukanal.

Progressive FM – Cēsises tehtav, elektrooniline muusika.

Radio 1 Jēkabpils – Jēkabpils, meelelahutuslik muusika.

Radio 3 – Cēsis.

Radio Ef-Ei – Rēzekne, muusika ja jutukanal.

Rietumu Radio – Liepāja.

Televisioon Lätis

Lätis on kaks avalik-õiguslikku telekanalit – LTV1 ja LTV7. Lisaks on Lätis 13 erakanalit ning 23 regionaalset telekanalit. Esimene teleülekanne toimus Lätis 6. novembril 1954. Värvitelevisioon jõudis Lätisse 1974. aastal. Aastal 2010 läks Läti täielikult üle digitelevisioonile. 98% Läti peredest omab vähemalt üht telerit. Keskmiselt veedab üks lätlane teleri ees 4 tundi ja 41 minutit päevas (mai 2010)^[2].

Avalik-õiguslikud kanalid

LTV1
LTV7

Erakanalid

TV3
TV3+
TV6
LNT
TV5 Rīga
Nickelodeon Russia
Pirmais Baltijas Kanāls
TV XXI
MTV Europe
OE TV
LMK – Latvias Mūzikas kanāls
LZK – Latvijas Ziņu kanāls
TV24

Regionaalsed kanalid

Liepāja – TV Dzintare
Cēsu – Lemon TV (Vidzemes TV)
Latgalia – LRT
Ventspils – VTV
Ogre – OTV
Daugavpils – TV Miljons
Daugavpils – TV DAUTKOM (kaabeltelevisioon)
Valmiera – Valmieras TV
Viļāni – TV Viļāni
Aizpute – Aizputes TV
Dagdas – Dagdas TV
Gulbenes – Gulbenes TV
Kuldīgas – Kuldīgas Televīzijas Sabiedrība
Līvānu – Līvānu TV
Rēzeknes – Rēzeknes TV
Rūjienas – Rūjienas TV
Viesītes – Sēlijas NTV 6
Skrundas – Skrundas TV
Smiltene – Smiltenes TV
Talsi – Talsu TV
Mālpils – TV Spektrs
Jēkabpils – Vidusdaugavas televīzija
Dobeles – Zemgales novada televīzija

Interneti kasutamine Lätis

Lätis oli 2010. aastal 1 503 400 internetikasutajat, mis on 67,8% Läti rahvaarvust. 2007. aastal oli internetikasutajaid 47% rahvastikust.

Aasta	Internetikasutajaid	Rahvaarv	Protsent elanikkonnast
2000	150 000	2 318 400	6,5%
2003	310 000	2 290 100	13,5%
2005	810 000	2 293 246	35,3%
2006	1 030 000	2 279 366	45,2%
2007	1 070 800	2 279 366	47%
2010	1 503 400	2 217 969	67,8%

Allikas: Internet World Stats [9]

Võrreldes 2009. aastaga oli regulaarsete internetikasutajate arv 2010. aastaks tõusnud 5%. Kõige rohkem suurenes interneti kasutamine vanuserühmas 40–49, tõus oli 13%. Interneti kasutamise tõusu täheldati ka Riia elanike (9%), töötavate inimeste (8%) ja muude rahvuste seas (7%). 2010. aastal oli 60%-l majapidamistest püsiv internetiühendus, mis on 4% enam kui 2009. aastal [10]. 2009. aastal oli kõikidel Läti koolidel internetiühendus. Global Library Initiative fondi toel varustati 2006. aastal kõik Läti 874 avalikku raamatukogu arvutite ja internetiühendusega [11].

Viited

↑ [1]
↑ ^2,0 ^2,1 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. mai 2011. Vaadatud 1. juunil 2011.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
↑ [2]
↑ [3]