Kullamaa kirik

See artikkel on luteri kirikust; õigeusu kiriku kohta vaata Kullamaa õigeusu kirik

---

Vaade Kullamaa kirikule idakaarest

Kullamaa Püha Johannese kirik (ka: Kullamaa Jaani kirik) asub Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Kullamaa külas.

Kullamaa kirik on uusgooti stiils üldilmega iseloomulik Lääne-Eesti sakraalhoone, mille üksikelementides on erandlikult kasutatud tellist. Kullamaa kirik on arhitektuurimälestis.

Ehituslugu

• 13. sajandi lõpus ehitati ühelööviline hoone, puudusid kooriruum ja kellatorn.
• 14. sajandil tõenäoliselt võlviti.
• 1752. aastal ehitati käärkamber.
• 1774. aastal ehitati külgedele tugipiilarid, mis 1777. aastal kaeti laudadega.
• 1865. aastal ehitati hulknurkne koorilõpmik.
• 1870. aastal ehitati uus uusgooti torn.

Kiriku juures asub Kullamaa kirikuaed (kalmistu).

Arhitektuur

Kirik on põhiplaanilt ühelööviline hoone, mille keskaegsele algkavandile on lisatud uusgooti koorilõpmik, käärkamber, tugipiilarid ja torn.

Kiriku interjööri kujundavad kõrgelt algavad kuplitaolised võlvid, mille alumine osa laotud ristvõlvina, ülemine osa moodustub kontsentrilistest kiviringidest (domikaalvõlv). Tellistest kilpkaared ja dekoratiivsed mõigasroided toetuvad tahulistele post-turpadele, mille talumit kaunistavad pungataolised lehed. Vööndkaared, mida mõlemal küljel ääristab kitsas mõigas, toetuvad ristpiilarist tuletatud eendtugedele. Idapoolse vööndkaare põhjaeendtoe talumil on madalreljeefne hüatsindilehtede friis. Algkiriku kujundusest pärineb ka lõunaseina välisküljele kinnitatud fragment inglit kujutavast skulptuurist. Ukseavad on portaalideta, teravkaarsed aknad vaid lõunaseinas. Põrand on laotud täisnurksetest paeplaatidest.

Sisustus

Sisustuses on tähelepanuväärsed kolm laelühtrit, millest vanim pärineb 17. sajandist, ja viis 17. sajandi hauaplaati.

1626. aastast pärinev renessanssvormides kantsel on arvatavasti Haapsalu meistri Marten Mattieseni töö. Polükroomne võidukaaregrupp on barokkstiilis, 1682. aastast, niisamuti Heinrich Göseken vanema epitaaf (1681–1682), mõlemad Budewin Budelochi töö.

Altarimaal ja orel pärinevad 19. sajandist (altaripilt arvatavasti 1865. aastast, autor Carl Siegismund Walther, orel 1854. aastast, Carl August Tantoni töö). Altariseina raamistus ja altariaed on uusgooti stiilis.

Fotogalerii

• 
  Kirikuaia piirdemüür
• 
  Kantsel
• 
  Altar ümbritseva piirdeaiaga
• 
  Üleval oreliprospekt, all kiriku peaportaal
• 
  Jürgen Maydelli hauaplaat 17. sajandist
• 
  Kirik öösel

Vaata ka

• Kullamaa Püha Johannese kogudus
• Kullamaa vakuraamat

Välislingid

• Kullamaa kirik
• Kullamaa kirik kultuurimälestiste riiklikus registris