Knud Valdemarsen
|
See artikkel räägib Eestimaa, Blekinge ja Lollandi hertsogist, tema samanimelise onu kohta vaata artiklit Knud VI. |
Knud Valdemarsen (sünd ca. 1205 – surnud 15. oktoober 1260) oli Taani kuninga Valdemar II vallaspoeg ja Eestimaa, Lollandi ja Blekinge hertsog.
Knud sündis kuningas Valdemar II ja Helena Guttormsdatteri suhtest. Helena oli Rootsi jarli Guttormi tütar.
Tema isa andis 1219. aastal Eestimaa hertsogkonna Knudile pärusvalduseks. Eestimaa hertsogi tiitlit kandis ta siiski vaid 1232. aastani[1]. 1242. aastal sai ta Blekinge hertsogiks.
Knud toetas oma vendi Abelit ja Christofferi võitluses vanima venna, kuningas Erik IV vastu. 1247. aastal andis kuningas Knudile Blekinge hertsogkonna asemel Lollandi hertsogkonna. Knud sai siiski peatselt Blekinge tagasi ning selle jäi selle valdajaks oma surmani.
Knudi naine oli ilmselt keegi vendi printsess, tõenäoliselt Ida-Pomorze hertsogi tütar. Teadaolevalt oli tal kaks poega: Hallandi hertsog Erik Knudsen ja Visby isand Svantepolk Knudsen.
Ta maeti 1260. aasta oktoobris Ringstedi kirikusse.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Mihkel Mäesalu ja Stefan Pajung, “Unustatud” Eestimaa hertsog Knud, Carlsbergi stipendiaadid 6., Tallinna Linnamuuseumi ajaveeb
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Knud Valdemarsen |