Kleck

Kleck
	[ Kletsk ]
valgevene	Клецк * / Kleck *transkriptsioon: Kletsk
vene	Клецк (Kletsk)
klassikaline valgevene	Клецак * / Klecak *transkriptsioon: Kletsak
	Klecki lipp Klecki vapp
	Elanikke: 11 248 (1.01.2024)
	Koordinaadid: 53° 4′ N, 26° 38′ E

Kleck (transkribeerituna Kletsk, poola keeles Kleck, leedu keeles Kleckas) on linn Valgevenes Minski oblastis, Klecki rajooni halduskeskus. Kleck asub Łańi jõe kaldal. Linna läbib Asipovičy ja Baranavičy vaheline raudtee.

Linna nimi tuleb ilmselt valgevenekeelsest sõnast клець (ait). Linna vanem nimekuju on Клеческ.

Haridust annavad kolm keskkooli, laste spordikool ja muusikakool. Linnas on ka põllumajandusliku kallakuga kutselütseum.

Kleckis on kergetööstus ja toiduainetetööstus (pressitakse õli, töödeldakse piima, valmistatakse konserve). Linnas töödeldakse ka puitu ja valmistatakse jõusööta.

Linnas on ajaloomuuseum. Vaatamisväärsusteks on veel XX sajandi alguses ehitatud sünagoog, haigla (1905–1908), kasarmud (Poola koosseisu kuulumise perioodist), õigeusu kirik (1876–1879), dominiiklaste klooster koos selle juures asuva endise katoliku, praeguse õigeusu kirikuga aastast 1684 ja XVI sajandil ehitatud katoliku kirik (praegu varemeis). Linna külje all asub linnamägi (oli kasutusel XI–XIII sajandil).

Ajalugu

Kleck sai arheoloogiliste andmete põhjal alguse XI sajandi keskel dregoovitšite linnusena, mille juures oli ka väike asula. Esimest korda mainitakse asulat aastal 1127, mil sellest sai Turaŭ vürstiriigi osastisvürstiriigi keskus.

XIV sajandil hakkas Kleck kuuluma Leedu suurvürstiriiki. Aastal 1401 andis Vytautas Klecki oma vennale Žygimantas Kęstutaitisele. Aastal 1433 võitsid Žygimantase väed linna all Švitrigaila vägesid.

Aastal 1503 rüüstasid linna krimmitatarlased. Aastal 1506 kaotasid nad Klecki all lahingu Leedu suurvürstiriigi vägedele, mida juhtis Michał Gliński. Kuningas Aleksander andis linnale õiguse korra aastas laata pidada. Aastail 1522–1556 oli linn Bona Sforza valduses.

Aastal 1550 ehitati linna esimene katoliku kirik. Aastast 1552 on teada, et linnas oli klooster, lisaks katoliku kirikule asus seal veel neli õigeusu kirikut, maju oli seal 137. Aastal 1553 hakkas seal tegutsema ka kalvinistide kogudus. Selle juures tegutses jutlustajana Szymon Budny. Aastal 1559 sai linn õiguse pidada laata kaks korda aastas.

Aastal 1586 sai Kleckist Radziwillide valdus. Kuigi esimest korda on Klecki juute mainitud juba aastal 1522, olid just Radziwillid need, kelle ajal linna juudi kogukond jõudsalt kasvama hakkas. Aastal 1641 asutasid Radziwillid linna raamatukogu. Aastal 1652 sai Kleck Magdeburgi õigused, ühtlasi kinnitas kuningas Jan II Kazimierz Waza ka linna vapi.

Aastal 1655 rüüstasid linna Moskva väed. Linna elanikkond kahanes poole võrra. Aastal 1683 asutas Stanisław Kazimierz Radziwiłł linna dominiiklaste kloostri. Põhjasõja ajal võitsid Rootsi väed aastal 1706 linna all Kleczki lahingus Vene vägesid.

Poola jagamisel läks Kleck aastal 1793 Venemaa koosseisu. Ühtlasi sai linnast alev.

Pärast Esimest maailmasõda kuulus Kleck Poola koosseisu, kus sellest sai aastal 1921 taas linn. 1939. aastast kuulus asula Nõukogude Liitu, kus sellest sai aastal 1940 rajoonikeskus. Teises maailmasõja ajal lasid Saksa okupatsioonivõimud 6. oktoobril 1941 maha umbes 4000 Klecki juuti.

Aastal 1953 hävitasid nõukogude võimud vana katoliku kiriku, sellest jäi püsima vaid läänepoolne müür. Aastal 2008 lasi Moskva patriarhaadile alluva õigeusu koguduse vaimulik nende käsutuses olevale kultuurimälestisena kaitstavale endisele katoliku kirikule püstitada sibulakujulised kuplid.