Kiidjärve
| Kiidjärve | |
|---|---|
 | |
Pindala: 36,9 km² (2020)[1]  | |
|
Elanikke: 150 (1.01.2019)[2] | |
|
| |
|
EHAK-i kood: 3030[3] | |
| Koordinaadid: 58° 8′ N, 27° 1′ E | |
  | |
 |
Kiidjärve on küla Põlva maakonnas Põlva vallas.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
Kiidjärve küla (Kidierve) on esimest korda mainitud 1521. aastal.[4] Esmateated Kiidjärve mõisa kohta pärinevad 17. sajandi lõpust. 18. sajandi teisel poolel ehitati mõisasüdamiku hooned ja samal ajal rajati tõenäoliselt ka park. Mõisa härrastemaja hävis 1950. aastal tulekahjus, säilinud on osa kõrvalhooneid ning mõisale kuulunud 1914. aastal Kiidjärve telliskivitehases valmistatud punastest tellistest ehitatud Kiidjärve vesiveski.[5]
Ajalooliselt kuulus Kiidjärve ala Tartumaa lõunaosa Võnnu kihelkonda. Valdade moodustamise aegu kuulus Kiidjärve ala Kiidjärve valla koosseisu. 1893. aastal ühendati Kiidjärve vald Vastse-Kuuste vallaga. 1938. aasta vallareformiga moodustati suurem Kiidjärve vald, mis hõlmas ka varasema Vastse-Kuuste valla.[6]
1928.–1931. aastal ehitati läbi Kiidjärve Tartu–Petseri raudtee.
1920.–1940. aastatel asus nüüdisaegse Kiidjärve küla maadel lisaks Kiidjärve mõisale neli asunikutaludega väikeküla: Järve, Kassioru, Lükko ja Visse.
1949. aasta märtsiküüditamise järel tühjaks jäänud Kiidjärve küla Haavassaare talu anti Vanemuise teatrile puhkekoduks.[7]
Kiidjärve vald likvideeriti 1. oktoobrist 1950 ja samast ajast liideti Kiidjärve Põlva rajooni kuuluva Vastse-Kuuste külanõukoguga. 1954. aasta seisuga oli küla ametlik nimi Järve, kuid külas tegutsevad asutused kandsid Kiidjärve nime (Kiidjärve rahvamaja, Kiidjärve raamatukogu, Kiidjärve algkool, Kiidjärve haigla). 1. novembrist 1990 oli Kiidjärve Vastse-Kuuste valla koosseisus.[6] 22. oktoobrist 2017 kuulub Kiidjärve Põlva valla koosseisu.
2004. aastal asutati Kiidjärve Küla Selts.[8]
Rahvastik
[muuda | muuda lähteteksti]2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Kiidjärve külas 168 inimest.[9] Rahvastikuregistri andmetel elas 1. jaanuari 2014 seisuga Kiidjärve külas 169 inimest.[10]
Taristu
[muuda | muuda lähteteksti]
Küla läbib Tartu–Petseri raudtee ja külas asub Kiidjärve raudteepeatus.
Külas tegutseb Kiidjärve raamatukogu, mis asub endise mõisa härrastemaja kohale 2003. aastal ehitatud raamatukogu-seltsimaja hoones.[11]
Kiidjärvel asub Riigimetsa Majandamise Keskuse Kiidjärve looduskeskus,[12] mille lähedalt algab Roiupalu õpperada.[13][14]
Kiidjärve veskijärve ääres asub Kassioru Puhkemaja.
2001. aastast tegutseb Kiidjärve küla Haavassaare talus intellektipuuetega noorte kodu Maarja Küla.[15]
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]
Kiidjärve külast voolab läbi Ahja jõgi ning küla piiridesse jääb kolm järve: Kiidjärv ning Ahja jõe paisutamisest tekkinud Saesaare paisjärv ja Kiidjärve veskijärv. Ahja jõgi koos külgnevate alade ja jõeäärsete liivakivipaljanditega jääb kogu Kiidjärve küla ulatuses Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala koosseisu.
Looduskaitse alla on võetud Kiidjärve mõisa park ja raudtee poole suunduva maantee ääres paiknev 250 meetri pikkune pärnaallee.[5][16] Kiidjärve küla piiresse jäävad ka Akste looduskaitseala, Akste järve hoiuala ja suurem osa Valgesoo maastikukaitsealast.
Kiidjärve raudteepeatuse juurest algab Kiidjärve kuklasterada, rahvapärase nimega Kiidjärve Laanekuklaste Kuningriik, kus 20 hektari suurusel alal paikneb üle 200 laanekuklase pesa, suurimad neist 1,7 meetrit kõrged. Raja ääres paikneb ka Eesti kõrgeimate hulka kuuluv 42 meetri kõrgune kuusk.[17][18]
Roiupalu õpperaja ääres asub hariliku kuuse haruldane vorm, krokodillikuusk (RMK materjalid viitavad sellele puule kui korgikuusele).
Kultuurimälestised
[muuda | muuda lähteteksti]
Küla territooriumil asub mitu kultuurimälestist, mis on kantud kultuurimälestiste riiklikku registrisse.
- Kiidjärve vesiveski (1914. aastast)
- Kiidjärve mõisa ait-kuivati (19. sajandi lõpp või 20. sajandi algus)
Pühapaikade andmekogusse on kantud Laari ristipuud.[30]
Tuntud isikuid
[muuda | muuda lähteteksti]
Kiidjärvel sündis ja veetis suvepuhkusi laulja Kalmer Tennosaar.[31]
Kiidjärvel oli maakodu Vanemuise teatri näitlejal Aleksander Mältonil, kes aastatel 1963–1971 juhendas Kiidjärve näiteringi.[7][32]
Kiidjärvel elas ja suri Tartu Ülikooli professor Hermann Jaakson.[4]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 9.06.2019.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ 4,0 4,1 Eesti Giid. Kiidjärve küla
- ↑ 5,0 5,1 Keskkonnaamet. Kiidjärve mõisa park
- ↑ 6,0 6,1 "Vastse-Kuuste vald. Tutvustus asukoht". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. märts 2016. Vaadatud 20. jaanuaril 2015.
- ↑ 7,0 7,1 "Lea Trikkant. Vanemuislane Aleksander Mälton ja Kiidjärve". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. jaanuar 2015. Vaadatud 20. jaanuaril 2015.
- ↑ "Kiidjärve raamatukogu.Kiidjärve Küla Selts". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. jaanuar 2015. Vaadatud 20. jaanuaril 2015.
- ↑ Statistikaamet. Statistika andmebaas. Tabel RL003
- ↑ "Vastse-Kuuste vald. Kiidjärve küla". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. jaanuar 2015. Vaadatud 20. jaanuaril 2015.
- ↑ "Kiidjärve raamatukogu". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. jaanuar 2015. Vaadatud 20. jaanuaril 2015.
- ↑ Loodusega koos.Kiidjärve looduskeskus
- ↑ Loodusega koos. Roiupalu õpperada
- ↑ Roiupalu õpperaja kaart
- ↑ "Maarja Küla". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. jaanuar 2015. Vaadatud 20. jaanuaril 2015.
- ↑ Keskkonnaregister. Kiidjärve mõisa park
- ↑ Loodusega koos. Kiidjärve kuklasterada
- ↑ RMK Kiidjärve-Kooraste puhkeala
- ↑ Kultuurimälestiste riiklik register. Mälestis nr 23855. Kiidjärve vesiveski
- ↑ Kultuurimälestiste riiklik register. Mälestis nr 23856. Kiidjärve mõisa ait-kuivati
- ↑ Kultuurimälestiste riiklik register. Mälestis nr 11626. Kääbaskalmistu
- ↑ Kultuurimälestiste riiklik register. Mälestis nr 11627. Ohvrikivi
- ↑ Pühapaikade andmekogu. Kiidjärve ohvrikivi
- ↑ Kultuurimälestiste riiklik register. Mälestis nr 11620. Kääbas
- ↑ Kultuurimälestiste riiklik register. Mälestis nr 11621. Kääbas
- ↑ Kultuurimälestiste riiklik register. Mälestis nr 11622. Kääbas
- ↑ Kultuurimälestiste riiklik register. Mälestis nr 11623. Kääbas
- ↑ Kultuurimälestiste riiklik register. Mälestis nr 11624. Kääbas
- ↑ Kultuurimälestiste riiklik register. Mälestis nr 11625. Kääbas
- ↑ Pühapaikade andmekogu. Kiidjärve Laari ristipuud
- ↑ "Leonhard Järvis. Mälestuskilde Kalmer Tennosaarest". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. jaanuar 2015. Vaadatud 20. jaanuaril 2015.
- ↑ "Inge Kalle. Näitleja Aleksander Mältoni 110. sünniaastapäeva tähistati mälestuskonverentsiga. Eesti Elu. 23.08.2011". Originaali arhiivikoopia seisuga 20.01.2015. Vaadatud 20.01.2015.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Ain Erik. Kiidjärve–Taevaskoja huvimets. Eesti Loodus 1999/5
- http://www.postimees.ee/teema/kiidjärve
