Kerilaud

Kerilaud (ka keripuu) oli puust seadeldis lõnga vihist kerimiseks.

Kerilauad koosnesid püstse kerijala otsas oleva telje (naga) ümber pöörlema pandavast kahest ristatud lauakesest^[1]. Kerilaudu kinnitati ka pingile või puupakule. Lauakeste otsas olid augud, millest läbitorgatud pulkadele kinnitati lõngaviht, mis keriti kerra või poolile. Igas harus oli mitu auku, et pulki saaks vastavalt vihi suurusele ümber paigutada^[2].

Ristkerilauad koosnesid kahest ristpuust horisontaalse puust tiivikuga, mis toetus jalale. Püstkerilaudade pöörlevad rullikud olid paigaldatud kinnisesse raami.^[1].

Vaata ka

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Arvi Ränk. Eesti etnograafia sõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1996. Lk 58
↑ Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Tallinn, Ühiselu AS trükikoda. Lk 80

Välislingid

Kerilaud, Eesti Põllumajandusmuuseum

[Etnograafiasõnaraamat,_1996-1] 1,0 ^1,1 Arvi Ränk. Eesti etnograafia sõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1996. Lk 58

[Rahvakultuuri_leksikon-2] Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Tallinn, Ühiselu AS trükikoda. Lk 80

[1]

[2]