Kasutaja arutelu:Õli

Tere tulemast Vikipeediasse, Õli! Andres 22. juuni 2006, kell 07.00 (UTC)

Ole kena, palun ära topi poolikuid kontekstist välja rebitud faktikilde suvalistesse kohtadesse. Kas sul on plaanis lisada kõik Eesti ajaloo vältel esinduskogudesse valitud isikud kõigisse neid ametisse valinud ringkondade tänavate artiklitesse? Miskipärast ma ei usu, mul on kahtlus, et sul pigem polegi mingit plaani. Rääkimata sellest, et sa ei vaevu lisama isegi mitte aastat, mil kodanik valiti, ega seda, kui kaua kuulus tänav just sellesse ringkonda, millistesse ringkondadesse ta veel kuulus, millal ja miks teda yhte või teise tõsteti... Kandidaati on mõtet konkreetse tänava artiklis välja tuua vaid juhul, kui tal oli selle tänavaga mingi oluline seos, näiteks ta elas seal, oli hirmus populaarne ja kogu selle tänava rahvas kandis ta kätel Riigikokku (või umbes nii). Ilma kontekstita ei tähenda faktid midagi. --Oop (arutelu) 24. oktoober 2012, kell 14:07 (EEST)

Teeme nüüd ikka selgeks. Kui ta on Prinz siis seda ei tõlgita ja see on tänapäeval nime osa. Vürsti tiileid Saksamaal siiski Weimari vabariik päris kehtetuks ei kuulutanud ja Schaumburg-Lippe eksisteeris 1946. aastani. Praegusel ajal on Saksamaal alles 54 vürstitiitlit, kuigi võidakse vahetevahel öelda, et need on mitteametlikud, aga neid kasutatakse. -- Ahsoous (arutelu) 15. detsember 2012, kell 13:18 (EET)

Artiklis on ju "vürstliku perekonna pea ja titulaarne vürst", kas sellest ei piisa? --Õli (arutelu) 15. detsember 2012, kell 13:27 (EET)

Ta on just pigem vürst, aga mitte mingil juhul ei ole ta prints -- Ahsoous (arutelu) 15. detsember 2012, kell 13:37 (EET)

Riigikogu esimees on samal ajal ka Riigikogu liige. Suvaline sakslane ütleb, et Schaumburg-Lippe vürstiriiki pole olemas. --Õli (arutelu) 15. detsember 2012, kell 13:40 (EET)

Lingid arhiivi

Lingid mingitele arhiivimaterjalidele (tegelikult igasugustele materjalidele), millele ligi pääsemiseks peab kuhugi sisse logima, pole väga hea toon, sest neile ei saa igaüks ligi. Lingid peaksid üldiselt olema vormistatud nii, et oleks aru saada, kuhu see link viib. Näiteks nii: Eesti Päevaleht. Suvaline veebiaadress ei pruugi seda infot anda. --Kyng (arutelu) 2. jaanuar 2013, kell 18:32 (EET)

Arvaksin ka midagi. Saaga linke ei tohiks kopeerida aadressirealt, sest need võivad vananeda. Kõige parem on panna link konkreetsele arhivaalile. Selleks tuleb säilikut sirvides vajutada menüüribal maakera ikoonile. Täpne kirjeldus, kuidas selle käigus link kopeerida või kuhu vajutada, on kirjas www.ra.ee/dgs, sealt valid "Nipid ja nõuanded" ja sealt omakorda 4. punkt "Kuidas on õige kopeerida viidet pildile?". "Vaata ekraanipilte" näitab täpselt, kuidas toimida. Link näiteks Tammsaare perekonna kohta käiva personaalraamatu puhul oleks niisugune: "http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1234.1.146:120". Kui arhivaalist on infot raske välja lugeda (teksti on palju), siis on võimalik soovitud kohale roheline kast ümber tõmmata. Täpsemalt loe "Nipid ja nõuanded" 5. punktist.

Mis puutub nüüd sellesse, kas Saagasse ei peaks viitama põhjendusega, et see pole kõigile kättesaadav, ei ole minu meelest õige. Kui mõni Vikipeediat kasutav inimene ei peaks ligi pääsema raamatukogule, kas siis keelame trükiste kasutamise ka ära? See ei oleks ju mõistlik. Ma ei tea, kas kõigis raamatukogudes registreerimise nõue on, aga paljudes ilma selleta ei saa. Võimalik, et Saagasse viitamisel on mingeid muid probleeme (originaaluurimus?), aga mina selle kohapealt nõu anda ei oska. Kuna ma ise olen Saaga kasutaja, siis mulle meeldib asjaolu, et ma saan otse Vikipeediast isikute kohta käiva materjaliga tutvuma minna. --kanakukk (arutelu) 2. jaanuar 2013, kell 19:12 (EET).

Kommentaar

Tere!
Vastasin Arutelu:Slovaki vabariik (1939–1945) tekkinud küsimusele. --kanakukk (arutelu) 16. jaanuar 2013, kell 19:09 (EET).

Sisu loomisest

Kirjutan seoses loodud sisuga artiklis "Idel Jakobson". Alustame sellest, et oled väite, nagu Alla Jakobson oleks Ideli tütar paigutanud alajaotusse "Ohvrite arv". Mil viisil on sugulus kellegagi seotud ohvrite arvuga? Võimalik et ongi, aga sel juhul oleks tarvis mingit selgitust. Teiseks. Artikli arutelus on kirjas, et Alla Jakobson on Aleksandri tütar. Kas Ideli ristinimi oli Aleksander? Kui ei, siis on siin ju selge vastuolu. Kolmandaks. Konkreetses viites mingit tõestuskäiku, et Alla Jakobson on Ideli tütar, ei olnud. Ma ei oska konkreetsele reeglile viidata, võin Sinu palve peale "Üldises arutelus" järelpärimise teha, aga minu meelest meil ei viidata blogidele. --kanakukk (arutelu) 1. veebruar 2013, kell 15:55 (EET).

Kas Alla ei olegi siis Ideli tütar? Muud küsimused ei ole sisulised ja nende osas ma ei vaidle. --Õli (arutelu) 1. veebruar 2013, kell 16:12 (EET)

Yldjuhul ei ole blogid tõepoolest erapooletud, usaldusväärsed ja objektiivsed allikad. Need sobivad mõne avaliku elu tegelase seisukohtade tsiteerimiseks, aga mitte vaieldava fakti kinnitamiseks - isegi (ja eriti), kui keegi väidab midagi vaieldavat enda kohta. Erandiks on ametiasutuste blogid, nt Praxise või statistikaameti oma, ning veel mõned, mil on teised funktsioonid (nt sotsiaalkriitiline poleemika nagu Memokraadis, asjatundjate teatri- ja raamatuarvustused jms). --Oop (arutelu) 1. veebruar 2013, kell 20:18 (EET)

Kas Alla on Ideli tütar või mitte, ma ei tea. Minu meelest lasub tõestamiskohustus väite esitanul. Viidatud lingis ei ole ju sünnitunnistust ega katkeid ajalehtedest, lihtsalt on tehtud primitiivne järeldus, et kuivõrd mõlemad määratlevad end juudina, ja kuna nende priinimi on Jakobson, siis ongi lähisugulased. Imestan, et Carl Robert Jakobsoni pole veel süüdistatud. Ma võtan selle väite sealt maha, sest minu meelest ei tõesta see link mitte midagi, rääkimata sellest, et on tõendmata seos ohvrite arvuga. --kanakukk (arutelu) 3. veebruar 2013, kell 22:13 (EET).