Mine sisu juurde

Kasutaja:Athanasius Soter/Liivi ordu 16. sajandi keskel

Allikas: Vikipeedia

Liivi ordu ametkonnad (komtuur- ja foogtkonnad) ja ametnikud (käsknikud) 1545–1562.

Ametkonnad ja ametnikud

[muuda | muuda lähteteksti]

Ordumeistrid ja maamarssalid

[muuda | muuda lähteteksti]

Komtuurkonnad

[muuda | muuda lähteteksti]

Foogtkonnad

[muuda | muuda lähteteksti]

Kokkuvõtteid ja järeldusi

[muuda | muuda lähteteksti]

Liivi ordu lõpuperioodil oli ordul 23 ametkonda, neist 12 komtuur- ja 11 foogtkonda, lisaks veel ordumeistri ja maamarssali valdused. Kui mitte arvestada äärmiselt lühiajalisi Ruhja ja Sigulda ning välaspoole Liivimaad jäävat Bremeni komtuurkonda, siis oli ordul kokku 22 erinevat maavaldust (9 komtuur-, 11 foogtkonda ja marssali + ordumeistri valdused).

Kokku valitses orduvalduseid (28 kuni foogtideni eri tüüpi, Dumstorp 1) 42 kokku? Eri ametikohti 62, sh Fürstenberg Viljandis 2x. Ilma Ruhja, Sigulda ja Bremenita 59 kohta ja 40 eri tüüpi (sest Ruhja Galen oli ka foogt!).

Pikaajalisim tüüp oli Bremeni k Dumstorp: 28 aastat. Sama kaua phmtl ka Dobele k Mathias vdRecke, aga tegi sobi, sest pool ajast oli ilmalik valitseja. Seega siis puhtalt pikaajalisim oli lõpuperioodil Rakvere f Huyn: 25 aastat. Ent temal see, et tegelikult kontrollis ala siiski vaid 22 a. Niisiis on probleemitult pikaajalisim Thülen Järva foogti kohal: 24 aastat. 19 aastat valitsesid Wrede Bauskas ja Fürstenberg Dünaburgis.

Ordumeistrid: 5 tükki, pikaajalisim Brüggenei (14 a), lühim kas Recke või Fürstenberg (2 aastat), tõenäoliselt valitses Recke lühemat aega (täpselt ei tea, sest Brüggenei surmadaatum pole teada). Kogu kestus: 27 aastat, keskmine aeg seega 5,4 aastat, ENT Brüggenei valitses üle poole sellest ajast! Lõpuosa tüübid ikka väga lühiajalised: 13 aastaga 4 tüüpi ehk keskm 3,25 aastat. Põlvkondadest oli 3 tükki "vana kool" ehk kõrgetel kohtadel (komtuur, foogt) juba Plettenbergi ajal. Fürstenberg oli vahepealne põlvkond (hakkas teenima Plett-i ajal, võimule kohe pärast ta surma (1535)) ja Kettler noorem (tuli Liivisse juba pärast P surma). Karjäär: 2=Galen ja Brüggenei olid enne maamarssalid; 3=Recke, Fürstenberg ja Kettler aga Viljandi komtuurid + koadjuutorid. Galen oli sealjuures ainus, kes sai om-ks ilma, et oleks enne old koadj.

Maamarssalid: 4 tükki, pikaajalisim Galen 16 aastaga, lühim kas Ley või Bell (2 aastat), tõenäoliselt oli Leyl tsipa lühem aeg. Hõlmas nagu om-delgi 27 aastat, keskmine seega 6,75 aastat, AGA Galenil selgelt üle poole ajast. Ülejäänud 3-le jäi vaid 11 aastat ehk 3 ja 2/3 aastat keskm. Põlvkonnad: Galen oli "vana kool" (nagu juba om juurest näha), Münster ja Ley keskmine põlvkond, kusjuures viimane võis olla ka päris palju vanem kui esimene (surmaajad: M 1577 vs N 1564). Ja Bell oli umbes sama põlvkond, mis Kettler. Karjäär: üldiselt mm ju selle tipp, aga 1 aste veel: om! Ja selleni jõudis Galen, teised 3 aga mitte. Ja kes nad enne olid? Galen ja Neuhof olid vahetult enne Kuldiga, Münster ja Bell aga Aluliina komtuurid.

Viljandi komtuurid: 4 tükki, pikaajalisim Recke 14 aastaga, lühim Fürstenbergi 2. aeg, aga isikutest Kettleri 2 aastat. Aeg sama mis eelmistel ehk 27 aastat, seega keskmine 6,75, ilma Recketa 13 ja 3 ehk 4 ja 1/3. Põlvkonnad: Recke ja Thülen "vana kool", Fürst keskmine ja Kettler noorem. Karjäär: Thülenile oli tipp (raiskas parimad aastad Järva foogtiks olles), aga teised läksid edasi: Recke, Fürst ja Kettler ju om-deks! Kusjuures täitsa otse. Ja kes nad olid enne? Thülen oli Järva foogt, Recke Aluliina komt, Fürst ja Kettler aga Dünaburgi komt-d.

Tallinna komtuurid:

...

Üldtendentsina võime märgata, et lõpu poole lähevad ametiajad väga lühikesteks, eriti tipus. Allpool võib üks tüüp valitseda väga pikalt (Huyn, M. Recke), aga ka seal lõpu poole näivad asjad ebakindlamaks minevat.

Mingeid vulgaargraafikuid

[muuda | muuda lähteteksti]

Formaalsuse huvides esitaks siin kindlamad nõudmised: kõrgameteid on 2: om ja marssal. Kõrgseltskonna omi on muidugi veel: peaaegu kogu aeg siseringi kuulujad, aga neid pole siin mõttekas vist eraldi välja tuua. Ja põlvkonnad:

  • "vana kool" on need, kes juba Plettenbergi ajal said foogtiks või komtuuriks (e enne aastat 1535) VÕI astusid ordu liikmeks või olid mingis madalamas ametis juba enne 1520. aastat.
  • keskmikud - need, kes said f või k kohale pärast P-i (al 1535) ja enne Recke võimuletulekut (1549) ja astusid ordusse või mingisse ametisse pärast 1520. aastat, aga enne 1540. aastat (see ei kehti, kus f-ks või k-ks sai enne 1549).
  • noored - need, kes said f või k kohale pärast 1549. aastat ja astusid ordusse pärast 1540. aastat (va need, kes said f või k kohale enne 1549).
  • verinoor - Oldenbockum on selle all, sest ta on selgelt noorem kui teised noored (ülimalt tõenäoliselt väh) ja tõusis nii kiirelt orduladvikusse ilmselt vaid sõja tõttu.

Seega: ametid määravad rohkem kui teised asjad ja kui on väga piiripealne tüüp, siis võib kasutada kaldkriipsu (a la keskmik/noor).

Kõrgametid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Hermann von Brüggenei: ordusse 1500 paiku? -> Riia Hausk 1513-19 -> Bauska f 19-27 -> marssal 27-35 (-> koadj 33-35) -> om 35-49 - "vana kool"
  • Johann von der Recke: ordusse 1520? -> Võnnu Schäff-k 1523-25 -> Aluliina k 31-35 -> Viljandi k 35-49(51?) (-> koadj 41-49) -> om 49-51 - "vana kool"
  • Heinrich von Galen: ordusse ca 1504 -> Võnnu Hausk 1514-19 -> Kandava f 19-29 -> Kuldiga k 29-35 -> marssal 35-51 -> om 51-57 - "vana kool"
  • Wilhelm Fürstenberg: ordusse ca 1520 -> Aizkraukle S-Hausk 1523-35 -> Dünaburgi k 35-54 -> Viljandi k 54-57 (-> koadj 56-57) -> om 57-59 -< Viljandi v 60 - keskmik
  • Gotthard Kettler: ordusse 1540 -> Võnnu S 1551-54 -> Dünaburgi k 54-57 -> Viljandi k 57-59 (-> koadj 58-59) -> om 59-62 -> Kura hertsog 62-87 - noor
  • Galen: vt eestpoolt (siit otse om-ks)
  • Jasper von Münster: ordusse 1515 paiku -> Võnnu S 1538 -> Aluliina k 40-51 -> marssal 51-56 -x-< Vindavi k kt - keskmik ("vana kool"?)
  • Christoph von Neuhof: ordusse enne 1530 -> Kuldiga/Riia Hausk 30-45 -> Kuldiga k 45-56 -> marssal 56-58 - keskmik
  • Philipp Schall von Bell: ordusse enne 1550 -> -> Aluliina k 51-58 -> marssal 58-60 - noor

Hüppelauad (kust saab otse kõrgametisse)

[muuda | muuda lähteteksti]

Viljandi k-d

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Recke: vt eestpoolt (siit otse om-ks)
  • Heinrich von Thülen: ordusse ca 1510? -> Tallinna Hausk 1519-21 -> Pärnu k 23-27 -> Järva f 27-51 -> Viljandi k 51-54 - "vana kool"
  • Fürstenberg: vt eestpoolt (siit otse om-ks)
  • Kettler: vt eestpoolt (siit otse om-ks)

Kuldiga k-d

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Neuhof: vt eestpoolt (siit otse marssaliks)
  • Heinrich Steding: ordusse hilj 1535 -> Viljandi Hausk 45 -> Kandava f 50-56 -> Kuldiga k 56-60 - keskmik
  • Werner Schall von Bell: ordusse ca 1550 -> Rezekne f 55-59 -> Kuldiga k 60 - noor

Aluliina k-d

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Münster: vt eestpoolt (siit otse marssaliks)
  • P.Bell: vt eestpoolt (siit otse marssaliks)
  • Eberhard von Syburg zu Wischlingen: ordusse enne 1550? -> Adazi ku 51 -> Aluliina k 58-60 - noor

Võimutupikud (suht kõrged, aga edasi tav ei saa)

[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna k-d

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Remmert von Scharenberg: ordusse ca 1520 -> Viljandi ametnik 23-25 -> Narva f 28-33 -> Tln-a k 33-50 - "vana kool"
  • Rolf von Benzenrade: ordusse ca 1535? -> Maasi f 41-49 -> Tln-a k 50-52 - keskmik
  • Franz von Siegenhoven: ordusse ca 1540 -> Kuldiga kump 43 -> Tln-a k 53-58 - noor(keskmik?)
  • Caspar von Oldenbockum: ordusse 1556 -> Paide v 58-62 -> Tln-a kt ja Järva kt 60-61/2 - verinoor
  • Thülen: vt eestpoolt (siit otse Viljandisse, aga juba väga vanalt)
  • Bernd von Smerten: ordusse enne 1540 -> Viljandi Hausk 40 -> Rezekne f 42-50 -> Järva f 51-58/62 - keskmik
  • Caspar von Oldenbockum: vt eestpoolt
  • Loeff von Loe: ordusse ca 1510? -> Võnnu S 1514 -> Rakvere f 25-27 -> Pärnu k 33-50 - "vana kool"
  • Rutger Lüdinghausen-Wulff: ordusse ca 1520? -> Rakvere d 1524 -> Võnnu S 1535 -> Grobina f 39-50 -> Pärnu k 50-62 - keskmik

Alamhüppekad (kust saab hästi kõrgemale)

[muuda | muuda lähteteksti]

Dünaburgi k-d

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Fürstenberg: vt eestpoolt (siit Viljandisse)
  • Kettler: vt eestpoolt (siit Viljandisse)
  • Georg von Syburg zu Wischlingen: ordusse enne 1540 -> Hausk multi 44-58 -> Dünaburgi k 58-60 - noor(keskmik?)

Rezekne f-d

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Smerten: vt eestpoolt (siit Järva f-ks)
  • W.Bell: vt eestpoolt (siit Kuldiga k-ks)

Grobina f-d

[muuda | muuda lähteteksti]
  • R.L-W: vt eestpoolt (siit Pärnu k-ks)
  • Klaus von Streithorst: ordusse enne 1539 -> Tln-a Hausk 1539 -> Grobina f 51-60 - noor/keskmik

Kandava f-d

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Heinrich Lüdinghausen-Wulff: ordusse 1520? -> Tln-a Hausk jms 1532-40 -> Kandava f 40-49 -> Maasilinna f 50-62/64 - keskmik
  • Heinrich Steding: vt eestpoolt (siit Kuldiga f-ks)
  • Christoph von Syburg zum Busch: ordusse enne 1550? -> Võnnu Hausk 51-56 -> Kandava f 57-60 - noor

Muud (osad kõrgemad, teised madalamd)

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Gerhard Huyn von Amstenraide: ordusse 1530 paiku? -> Rakvere f 36-58/59/61 - keskmik
  • Johann von Erwitte: ordusse 1520 paiku? -> Narva Hausk 1524 -> Narva f 33-45 -< Vasknarva f 45-50 - "vana kool"/keskmik
  • Ernst von Schnellenberg: ordusse ilm enne 1540 -> Karksi ku 1541 -> Narva f 45-58 - keskmik

Maasilinna f-d

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Benzenrade: vt eestpoolt (siit Tln-a komtuuriks)
  • H. L-W: vt eestpoolt (sai Maasi f-ks Kandava f-i kohalt)
  • Eberhard von Schüren: ordusse enne 1520? -> Tln-Riia Husk 21-35 -> Dobele k 35-45 - keskmik/"vana kool"
  • Rudolf von Beverförde: ordusse enne 1530? -> Ruhja ku 35 -> Dobele k 46 -< orduvend 1550 - keskmik
  • Mathias von der Recke: ordusse 1530 paiku? -> Ruhja-Kuldiga ku 35-41 -> Võnnu S 44 -> Dobele k 48-62/76 - keskmik

Vindavi k-d

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Wilhelm von Etzbach: ordusse enne 1520? -> Maasi ku 20 -> Viljandi Hausk 29 -> Kursi k 30 -> Vindavi k 35-45 - "vana kool"
  • Adrian Torck: ordusse 1540? -> Vindavi k 45-60 - keskmik
  • Dietrich Wrede: ordusse 1520? -> Võnnu Hausk 21 -> Bauska f 32-51 - "vana kool"
  • Jobst von Walrave: ordusse enne 1530? -> Kuldiga ku 1531 -> 38-49 Miitavi pm -> Bauska f 51-58 - keskmik (noor?)
  • Heinrich von Galen (Ruhja): ordusse? -> -> Bauska f 58-59 -> Ruhja k 59-60 - noor?

Selpilsi f-d

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Detlev Plate: ordusse enne 1515? -> Maasi ku 1516-20 -> Selpilsi f 31-47 - "vana kool"
  • Wilhelm Schilling: ordusse enne 1532 -> Võnnu Hausk 41 -> Selpilsi f 47-59 - keskmik

Vasknarva f-d

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Erwitte: vt eestpoolt (sai Vn f-ks pärast Narva f-ks olemist)
  • Dietrich von der Steinkuhl: ordusse enne 1530 -> Tln-a Hausk kt 30 -> Tln-a Hausk 50 -> Vasknarva f 56-58 - keskmik (ordusse astumise järgi, nooreks nimetada oleks teda küll pentsik)
  • Dietrich von der Balen: ordusse enne 1526 -> Tln-a Hausk 26-31 -> Rezekne f 32-35 ->(?) Kursi k 48-52 - "vana kool"/keskmik
  • ?: Kursi k -1558, muud pole teada
  • Godert von der Recke: ordusse hilj 1522 -> Maasi ku 1529 -> Dünamünde d 32 -> Toolse f 36-47 - keskmik
  • Heinrich von Kaltenbach: ordusse 1540? -> Järva Hausk 1546 -> Toolse f 55-58 - noor

Üksikud ja väliskomtuur

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Franz von Dumstorp: ordusse? -> Bremeni k 1532-60 - "vana kool" (aga elas enamuse keskmikest ja isegi noortest üle!)
  • Galen: vt eestpoolt (sai siia Bauska f kohalt)
  • Georg von Brabeck: ordusse 1545? -> Dünamünde Hausk 49-60 -> Sigulda k 60-62 - noor

Mõningate ordutegelaste karjäärid

[muuda | muuda lähteteksti]

Ordumeistrid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Plettenberg: 1482–1535 foogt (6 aastat)-> maamarssal (5 aastat) -> ordumeister (ligi 41 aastat) = kokku ca. 53 aastat (koos Schäfferiks olekuga 54–55); kogu ordus oleku aeg ca. 70 aastat(!)
  • Brüggenei: 1519–1549 foogt (8 aastat) -> maamarssal (6 aastat) -> ordumeister (ligi 14 aastat) = kokku ca. 30 aastat (koos Riia linnusekomtuuriks olekuga 36); ordus ca. 45–50 aastat
  • Recke: 1531–1551 komtuur (4 + 14 aastat) -> ordumeister (2 aastat) = kokku ca. 20 aastat; ordus ca. 30–35 a
  • Galen: 1519–1557 foogt (10 aastat) -> komtuur (6 aastat) -> maamarssal (16 aastat) -> ordumeister (6 aastat) = kokku ca. 38 aastat (koos Võnnu linnusekomtuuriks olekuga 43); ordus ca. 50 (51?) aastat
  • Fürstenberg: 1535–1560 komtuur (19 + 3 aastat) -> ordumeister (2 aastat) -< Viljandi haldaja (alla 1 aasta) = kokku ca. 25 aastat (koos Aizkraukle linnusekomtuuriks olekuga 36); ordus ca. 40–45 a
  • Kettler: 1554–1562 komtuur (3 + 2 aastat) -> ordumeister (3 aastat) = kokku ca. 8 aastat (koos Schäfferiks olemisega 11); ordus ca. 22 aastat

Maamarssalid (need, kellest ei saanud om-t)

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Broele-Plater: 1495–1529 foogt (7 aastat) -> maamarssal (27 aastat) = kokku ca. 34 aastat; ordus ca. 55 a
  • Münster: 1540–1556 (edaspidi pole selge, kas oli ordu liige või mitte) komtuur (11 a) -> marssal (5 a) = kokku 16 aastat (koos Schäfferiks olekuga ca. 18); ordus ca. 40 a (kui -1562, siis 45–50)
  • Neuhof-Ley: 1545–1558 komtuur (11 a) -> marssal (2 a) = kokku 13 a (koos linnusekomtuuriks oldud ajaga 28); ordus ca. 35–40 a
  • Schall von Bell: 1551–1560 komtuur (7 a) -> marssal (2 a) = kokku 9 a (koos linnusekomtuuriks olduga 15); ordus ca. 20 a

Riia linnusekomtuurid

[muuda | muuda lähteteksti]